- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,48%7 600,5
- DOW 300,00%53 178,41
- Nasdaq 2,13%25 913,9
- FTSE 1000,48%10 909,65
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,37
- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,48%7 600,5
- DOW 300,00%53 178,41
- Nasdaq 2,13%25 913,9
- FTSE 1000,48%10 909,65
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jooksevkonto puudujääk vähenes
Eesti kaubavahetuse puudujääk oli juulis
3,4 miljardit krooni, olles vähenenud nii eelmise aasta juuliga kui ka tänavu
juuniga võrreldes.
Kaubavahetuse käive oli juulis esialgsetel andmetel 23,4 miljardit krooni, teatas statistikaamet.
Kaubavahetuse käive suurenes juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 4% ja tänavu juuniga võrreldes vähenes 8%.
Juulis oli kaubavahetusest eksport 10 miljardit krooni (43%) ja import 13,4 miljardit krooni (57%). Kaupade eksport suurenes võrreldes 2006. aasta juuliga 12% ja vähenes 7% võrreldes tänavu juuniga. Kaupade import vähenes võrreldes 2006. aasta juuliga 1% ja tänavu juuniga 8%.
Juulis kaubavahetuse bilansi puudujääk vähenes. 2006. aasta juulis oli see 4,7 miljardit krooni ja tänavu juunis 3,8 miljardit krooni.
Juulis moodustas eksport Euroopa Liidu riikidesse 69% ja SRÜ riikidesse 11% kogu kaupade ekspordist (eelmise aasta juulis olid need näitajad vastavalt 64% ja 10%). Peamised sihtriigid olid Soome (17% kogu ekspordist), Läti (13%) ja Rootsi (11%).
Juulis hõlmas import Euroopa Liidu riikidest 77% ja SRÜ riikidest 12% kogu kaupade impordist (eelmise aasta juulis olid need näitajad vastavalt 72% ja 20%). Kõige rohkem kaupa veeti sisse Soomest (15% kogu impordist), Saksamaalt (13%) ja Rootsist (9%).
Seotud lood
Eesti jooksevkonto puudujääk suurenes
septembris 2,5 miljardi kroonini, sest teenuste import suurenes, vahendas
Bloomberg Eesti Panga teadet.
Eestist eksporditi septembris endiselt
vähem kaupu kui imporditi, kusjuures eksport vähenes enam kui import.
Juulis toimusid kaubavahetuse arengus
positiivsed muutused. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,3%.
Eesti Panga avaldatud riigi maksebilansist
selgub, et meie jooksevkonto defitsiit kasvas mullu 14,8 protsendini SKPst,
ulatudes 30,4 miljardi kroonini.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Enimloetud
1
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele