Odavamaks ei lähe ehituses miski

Ehitushinnaindeksi kasv võib pidurduda, siin pole midagi ebaloomulikku, aga miinuspoolele jõudmist mina küll näha ei oska. Ehitushinnaindeksi kasv ei pöördu kindlasti kukkumiseks.

Mõnda aega on kasv ehk lihtsalt veidi väiksem. Mitmeaastane suur kasv ongi tegelikult olnud halb. See paneb asjad rebenema ja tõmbab ühenduskohtadelt niidid katki, neid pärast lappida on päris keeruline. Aga eks see pendel niimoodi käi ühest servast teise.

Üleinvesteeringuid meil ilmselt tehtud on, järgmisel aastal on konkurents selle võrra tihedam ja hindu tõsta eriti ei saa. Teiselt poolt: kuidas sa saad mitte hindu tõsta, kui tööjõud kallineb, kui ressurss kallineb, kui energia kallineb ning odavamaks ei lähe miski? Sellistes oludes on suisa imelik, kui materjalide hinnad ei tõuse.

Hinnatõus sõltub paljuski valdkonnast, millest parasjagu jutt käib, ning eelkõige sellest, kui suur on nõudlus ühe või teise materjali järele. Kui ehitushinnaindeks lahti harutada, on näha, et eri gruppide puhul erineb see kordades. Üks parasjagu tõuseb, teine langeb. On tooteid, mis sõltuvad maailmaturu tasemest, näiteks teras või imporditavad pehmed katusekatted, on ka puhtalt sisemaised tooted, nagu on seda suuresti betoon või täitematerjal, mis sõltuvad kohalikest protsessidest.

Minu loogika ütleb, et me võime siin elamuehituse kasvu vähenemisest rääkida, aga teedeehitus, keskkonnaehitus, rajatiste ehitus (tõenäoliselt osaliselt ka Euroopa rahade toel) suureneb. Näiteks ületab täitematerjali nõudlus pakkumise ning hinnalangust see vaevalt et tähendab. Seega, materjalinõudluse mahud kanduvad lihtsalt ühest valdkonnast teise.

Ma julgeks arvata, et langus on mõne firma jaoks ikka suurem kui teise puhul, aga see on ka loomulik majanduseluviis, et keegi mingil ajal läheb pankrotti. Seda juhtub ka kõige parematel päevadel. Kokkuvõttes ei oska mina küll väga kurba pilti näha. Nii sellelt kui ka järgmiselt aastalt ootaks hindadelt pigem tõusu.

Normaalne majanduselu käib edasi ja seda mitte ainult olemasolevate protsesside inertsist.

Firmad, kes on üleinvesteerinud, on kitsikusest üle saanud ja juba praegusteski tingimustes vajalikke korrigeeringuid teinud. Mina arvan, et pigem peaks toimuvasse ikkagi positiivselt suhtuma.

Kui kurba juttu väga palju on, tuleb tahes-tahtmata nutuvõru näole. Kuid kokkuvõttes ei toimu ehitusmaterjalide turul küll midagi nii hullu, et lausa nutma peaks hakkama.