Kas pankadel on ühine klientide must nimekiri?

„Ei ole saladus, et eluasemelaenu tagastamiseks võtavad inimesed SMS-laene, mille eest tuleb tasuda kõrgeid protsente. Seega satuvad inimesed veel suurematesse võlgadesse ning samas langeb ka panditud vara hind,” rääkis Vitsut. Tema andmetel kasutavad pangad võlgade sissenõudmiseks loodud firmade abi. Samal ajal kannavad pangad maksevõlgnikud musta nimekirja ja teatavad sellest teistele pankadele.

Pangad eitavad sellise nimekirja olemasolu ja rõhutavad, et kasutavad avalikke andmebaase.

Hansapanga avalike suhete juhi Katrin Isotamme hinnangul moodustavad võlgnikud umbes 1% kogu laenude mahust. Musta nimekirja tema sõnul pankadel ei ole. Samuti ei ole soovimatute klientide nimekirjast teadlik ei SEB Eesti Ühispanga pressiesindaja Silver Vohu ega ka Sampo Panga pressiesindaja Anneli Rõuk. Kliendi maksevõime hindamiseks kasutavad pangad Krediidiinfo andmebaasi.

Ka BIGis ei ole mustast nimekirjast kuuldud. BIG laenuosakonna juhataja Veiko Kandla räägib, et oma klientide maksevõimet kontrollivad nad kõigile avatud andmebaasidest.

„On olemas ametlik maksehäirete register, kuhu kantakse kõikvõimalikud võlgnevused (ka telefonivõlad jne), mis on suuremad kui 500 krooni ja kestnud kauem kui 45 päeva. Väiksemaid võlgnevusi registrisse ei kanta. Registrit on vaja hindamaks inimese krediidikõlbulikkust, distsiplineerimaks tarbijakrediitide võtjaid, vältimaks olukorda, kus võlgu olev isik (võib olla maksevõimetu, lihtsalt halva maksedistsipliiniga vms) võtab uue laenu järgmisest pangast ning teavitamaks tarbijakrediitide andjaid potentsiaalselt riskantsematest klientidest. Ka kavandatav ELi tarbijakrediidi direktiivi eelnõu näeb ette krediidiinfo laadse registri olemasolu, kust tarbijakrediitide andjatel oleks võimalik kontrollida, kas isiku puhul esineb maksehäireid,” kommenteeris Nordea pressiesindaja Reelika Raamat.

Krediidiinfo asedirektor Alar Jäägeri sõnul ei ole musta nimekirja koostamine üleüldse võimalik. „Me ei saa vastutada kogu turu eest, kuid maksevõlgnike must nimekiri lihtsalt ei saakski eksisteerida. See võis olla möödunud aasta küsimus, kuid kevadel pangad karmistasid laenutingimusi. Inimeste palgad kasvavad, töötus väheneb ning vastavalt väheneb ka võlgnevus. Minu teada ei ületa „halbade” laenude osakaal praegu 1%. On naeruväärne rääkida mingitest mustadest nimekirjadest. Vitsut on pigem mingi šõumees,” märkis ta.