Pajula: umbusaldus Baltikumi suhtes kasvab

„Üldine riskivaenulikkus tõstab kapitali hinda ääremaadel,“ rääkis Pajula. “Kuigi lähiajaloo kogemuse taustal arenenud riikide ja tärkavate turgude intressivahe on endiselt väga madal, on see viimase kuu jooksul kasvanud siiski üle 100 baaspunkti võrra,” ütles ta.

Pajula ütles, et umbusaldus Baltikumi suhtes kasvab. Rootsi Riksbank on öelnud, et madala riskivaenulikkusega aastad kergitasid kahe peamise Baltikumi kapitali eksportiva panga aktsiate hindu.

„Euro ja rahvusvaluuta intressivahe tuleb tagasi. Pärast Leedu eurotsooniga ühinemise avalduse tagasilükkamist antakse endale üha enam aru, et Baltikumis euro veel ei käibi. Suurenenud riskivaenulikkuse taustal tähendab see paratamatult kodumaise intressitaseme tõusu,“ rääkis Pajula. „Päris selgelt on riskivaenulikkus kasvanud,“ lisas ta.

Krediidikriis on süvendanud pankadevahelist usaldamatust. „Viimastel aastatel on lühiajaliste intresside erinevused suunanud rahavoogusid madalate intressidega riikidest kõrgete intressidega riikidesse. Krediidikriis on toonud siin märgatava muutuse ning madalate intressidega valuutad (jeen, Šveitsi frank) on tugevnenud,“ rääkis Hardo Pajula.

„See intressibuum, mis toimus Eestis, on võrreldes 2005. aastal maailmas toimunuga kaduvväike,“ märkis Pajula.