Barroso: energiapaketi rakendamine maksab 3 eurot inimese kohta nädalas

Barroso märkis, et tegemist on suurima energia- ja kliimapaketiga, mille üle komisjon on uhke. Ta tõi välja paketi kaks põhieesmärki: esiteks, vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20% aastaks 2020, ning rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisel 30%. Teiseks, suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu kogu energia tarbimises nii, et see oleks 2020. aastal 20%.

Komisjoni president andis seejärel ülevaate paketis sisalduvatest konkreetsetest meetmetest:

• heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ajakohastamine ning selle muutmine piirideta süsteemiks;• konkreetsed, siduvad riiklikud eesmärgid ETSist välja jäävatele sektoritele (nt transport, ehitus, põllumajandus, jäätmed);• taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine, sh siduvad taastuvenergia eesmärgid;• süsiniku sidumise ja ladustamise ettepanek;• uued riigiabi reeglid;• 10% eesmärgi seadmine biokütustele, tagades samas keskkonna jätkusuutlikkus.

Barroso rõhutas, et ettepanekute koostamisel juhinduti eelkõige viiest põhimõttest: siduvad eesmärgid, õiglus, konkurentsivõime, üldine rahvusvaheline kokkulepe heitmete vähendamiseks ja valmistumine selleks, et 2050. aastaks tuleb heitmeid vähendada 50%. Ta tõi ka esile, et paketi rakendamine läheb 2020. aastani maksma 0,5% liidu SKTst ehk 3 eurot inimese kohta nädalas, ning rõhutas, et tegevusetuse kulud on hoopis kõrgemad.

Saadikud avaldasid erakorralisel täiskogul toimunud arutelu käigus põhimõttelist toetust täna avalikuks tehtud energia- ja kliimapaketile. Samas olid saadikud skeptilised biokütustele seatava eesmärgi ja tuumaenergia rolli osas. Parlamendiliikmed rõhutasid, et keskkonna kõrval ei tohi ära unustada ka Euroopa konkurentsivõimet. Parlamendil ja nõukogul on nimetatud seaduste paketi osas kaasotsustusõigus.

Pakett sisaldab seadusandlikke ettepanekuid, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutuste vastu ning tagada ELi energiajulgeolek ja konkurentsivõime.