Suuremat jagu Euroopa tõukefondide
miljarditest ei saa Eesti veel kasutada, sest ministeeriumid ei ole suutnud ette
valmistada raha jagamiseks vajalikke dokumente.
Aastatel 2007–2013 saab Eesti ELilt elu- ja majanduskeskkonna ning inimkapitali arendamiseks kokku 3,4 miljardit eurot ehk 53 miljardit krooni. See on Eestile esimene nii suure mahuga rahastamiskava ja teist sellist abiplaani ei tule arvatavasti enam kunagi, kirjutas Postimees.
Seda enam on tõukefondide raha arukas ja tõrgeteta kasutamine proovikiviks Eesti ametnike ja poliitikute tublidusele, kinnitasid Postimehele nii ELi kui ka Eesti poolt rahastamisplaani ettevalmistamisega seotud olnud inimesed.
Esile tuleb arvatavasti ka arengukavade ebaühtlane kvaliteet. Kui igas olulises valdkonnas oleks olemas metoodiliselt korrektne ning poliitilise lehmakauplemise tunnusteta arengukava, poleks ka raske selle põhjal kiiresti konkreetseid rahastamisplaane koostada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raha taotlejad on mures, sest rahastamine oleks pidanud algama juba eelmisel aastal, ent nüüdseks on avatud vaid üksikud alamprogrammid. Kolm suurt toetuse rakenduskava aastateks 2007–2013, mis Euroopa Liit Eestile määras, olid eelmise aasta juuliks Eesti ja Brüsseli vahel sisult selgeks vaieldud ja muudatusi enam ei tehtud.
Seotud lood
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Urmas
Kukk leiab, et ühiskonnas on palju inimesi, kes ei saa end kaitsta. Kõige
nõrgemad on ajakirjanike arvates tema sõnul aga ametnikud.
Valitsus otsustas täna asutada tarkade
otsuste fondi, toetamaks asutuste juhtimisvõimekuse suurendamist, riiklike
mõjuanalüüside korraldamist ning noorteadlaste uurimistööd riigile olulistes
valdkondades.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.