Raskustes arendajad loodavad korteriostjailt lisaraha saada

Sellist lootust heietavad ilmselt ka Tallinna Kalamajja uue kortermaja ehitanud Tiina ja Andres Kesküla, kes on esitanud sinna korteri ostnud inimestele lisa rahanõuded. Tegemist on sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvate summadega, kirjutas Postimees.ee.

Juba 2004. aasta detsembris korteri ostuks broneerimislepingu sõlminud Igor, kes palus oma perekonnanime jätta avaldamata, on enda sõnul üks neist, kellele eraisikuist arendajad Keskülad mullu veebruaris lisa rahanõude esitasid.

Kui Igor otsustas rohkem kui kolm aastat tagasi osta 900 000 krooniga uue korteri, oli see selle aja kohta üsna krõbe hind. 2007. aasta algul teatas Kesküla aga Igori väitel, et ta peab 750 000 krooni juurde maksma, sest esialgsete hindadega ei tuldud välja. Ühtegi dokumenti, mis korteri uut 1,6 miljoni kroonist hinda tõestaks, polevat arendajad korteriomanike kinnitusel aga näidanud.

«Arendaja advokaat on veendunud, et asi laheneb arendaja kasuks,» nentis Igor. «Siis loob ta küll pretsedendi ja lööb Eesti kinnisvaraturu pea peale, sest mõelge, kui palju on raskustesse sattunud arendajaid.»

Tagasiulatuvast rahaküsimise võimalusest paanikasse sattunud inimesed on aga juba asunud nõudma ostulepingusse punkti, et lisaraha pole õigus nõuda.

Vandeadvokaat Leon Glikman sõnul loeb õigusteooria lepingu muutmise alusena poolte kohustuste vahekorra dramaatilist muutumist. "Tõenäoliselt kohtud ei tunnista meil aset leidnud ehitushindade või kinnisvaraturu olukorra muutumist lepingu muutmise alusena. Pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt tuleb lepingut täita sellisena, nagu see on, sõltumata objektiivsete asjaolude muutumisest. Arendaja tegutseb majandustegevuses omal riisikol ja peab ette nägema, et hinnad ja kulud võivad muutuda. Kui lepingus ei ole kirjas hinna muutmise võimalust, siis paistab arendaja õiguslik positsioon olevat küllaltki lootusetu," lisas ta.