Serbia majandus: pommiauk?

Hüsteeria ajal lähenetakse asjadele emotsionaalselt, ratsionaalne mõtlemine blokeeritakse. Et Serbia valitsus läks laiali erimeelsuste tõttu, tulevad 11. mail valimised, kus sisuliselt otsustatakse isolatsiooni jäämise või Euroopa Liidule kursi võtmise üle.

Teovõimetu valitsuse lõhki ajanud peaminister Vojislav Koštunica tõi valitsuse tagasiastumise põhjuseks, et riik ei ole selgelt ja ühehäälselt deklareerinud, et astub Euroopa Liitu ühtsena ehk koos Kosovoga või ei astu sinna üldse. ELi pooldavatel poliitikutel on raske eristuda: kui rääkida Kosovost loobumisest, oleks see poliitiline enesetapp.

Serbia kaotas Kosovo sisuliselt juba 1999. aastal, kui NATO hakkas turvama Kosovot ÜRO protektoraadina. Kosovo tee iseseisvusele ei tohtinuks Serbiat üllatada. Mis juhtub Serbia majandusega, kui riik saab ELi-vastase valitsuse? Arvamused lähevad lahku.

"Kosovo ei ole Serbia majanduse probleem," kommenteeris Äripäevale Erste Bankile kuuluva Belgradis tegutseva investeerimispanga Synergy Capital peaanalüütik Mladen Dodig. "Serbia ei ole saanud sealt aastaid maksutulusid. Serbia SKP arvestuses ei ole Kosovot arvestatud."

Poliitikutele on Kosovo hea probleem, millega valijaid püüda. Inimestele läheb riigi ühtsus korda - Belgradis on palju Kosovo-teemalist grafitit. Plankudele kleebitud plakatid "Kosovo on Serbia" ja "Serbia ei ole müügiks" näitavad valimiste (ainu)teemat.

"ELi saamine oleks muidugi hea, kuid Serbia saaks ka ilma hakkama," ütles Äripäevale Metals Banka turundusdirektor Danilo Koprivica. "Parem on stabiilsus, isegi kui ELi ei minda, vähemalt läheksid majanduses protsessid edasi. Ülevõtmised seisavad, samuti suured erastamised."

Serbia väliskaubandusest üle poole käib Euroopa Liiduga, oluline on ka endiste Jugoslaavia maade osa. Euroopa Liiduga kauplemiseks on olemas kvoodid. Serbia väliskaubandusbilanss on väga suure puudujäägiga.