Haisuvabad nanosokid reostavad keskkonda

Arizona osariigi ülikooli teadlased eesotsas Troy Benniga avaldasid Ameerika keemiaühingu koosolekul oma uurimistulemused, kus viidatakse hõbedast nanoosakeste keskkonnaohtlikkusele, kirjutas Discovery.

Teadlaste sõnul on nanomeetrites mõõdetavad hõbedaosakesed kasutusel vähemalt igas viiendas nanomaterjale sisaldavas tootes.

Saamaks teada, kui suur osa hõbedast sokkidest pesumasinas välja pestakse, tegid nad katseid nelja erineva sokipaariga. Kaks sokipaari kaotasid praktiliselt kõik nanoosakesed juba esimese pesuga. Ülejäänud kaks olid aga oluliselt kvaliteetsemad, andes nelja pesukorraga ära kõigest ühe protsendi nanoosakestest.

Seejärel uurisid teadlased hõbeda mõju vees elavatele elusorganismidele. Katsetati nii teadaolevalt ohtliku ioonilise hõbeda kui ka nanoosakestega, mille mõju ei ole siiani täpselt selgeks tehtud. Teadlased leidsid, et mõlemal juhul on mõju keskkonnale negatiivne.

Hõbe tapab kalu nende lõpustesse sisenedes. Inimestele hõbedaioonid väikeses koguses ohtlikud ei ole. Suured hõbedakogused võivad antibakteriaalse toime tõttu pärssida ka näiteks reovee puhastusjaamade efektiivsust.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Environmental Science and Technology.

„Nanoosakesi, olgu nad hõbedast või millestki muust, tuleb käsitleda nagu iga teist kemikaali,” ütles Louisiana osariigi ülikooli nanotehnoloog Challa Kumar. „Nad võivad olla ohtlikud, kuid ma ei taha, et süü veeretatakse nanoosakestele, kui tegelikult on probleem mujal,” viitas ta sokkide viletsale kvaliteedile. „Kui hõbe esimese pesukorra järel kaob, on meil tõepoolest tegemist probleemiga,” lisas ta.