Hulgikaubandusega tegeleva ettevõtte Paroc
juht Kalev Kõnn usub, et pronksiööst alates on eestlaste ja venelaste vahelised
suhted läinud teravamaks.
„Ma arvan, et küllap on suhted muutunud teravamaks,“ märkis Kõnn, “aga pinged on kuidagi peidus ja kalevi alla läinud.“
Kõnni sõnul on integratsioon lihtsalt moesõna, millest on tore rääkida. Tegelikult aga pole asjad paremuse poole läinud. Pronksiööst rääkides ütles ta, et sündmus võttis Eestilt usalduskrediiti maha, seda nii venelaste, kogu Euroopa kui ka muu maailma silmis.
Peaminister Andrus Ansipi otsust aasta eest pronkssõdur uude kohta viia kommenteeris Kõnn järgmiselt: „Ajastus oli vale. Seda oleks pidanud juba palju varem teha või siis oleks pidanud tegu pikemalt ja rahulikumalt selgitada. Praegu aga oli tegu vaid poliitilise populismiga.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aripaev.ee küsis Kõnnilt päevaküsimuse „Kuidas on eestlaste ja venelaste suhted viimase aasta jooksul muutunud?“.
Seotud lood
CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaiu sõnul
on pronksöö tähtpäev sama hea kuupäev kui 1. aprill või näiteks sõbrapäev.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise
nõukogu esimees Toomas Vitsut ütles, et mullused aprillisündmused on eestlaste
ja venelaste suhetele jälje jätnud.
Äripäeva TOPi järgi suurima käibega
transpordifirma Allando Trailways AS-i juhatuse liige Vahur Oja ütles
aripaev.ee-le, et pronksöö tõttu Eestile tekkinud 7 miljardiline kahju on
liiga suur ning ei õigusta ennast.
Aasta eest pronksiööl märatsenute
sissetambitud kaupluste omanikud Tallinnas Pärnu maanteel kiruvad riigi
saamatust. Paar poodi on jäänud suletuks siiani.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.