Päike: ei midagi erilist elu tarbeks

Canberras asuva Austraalia rahvusülikooli teadlane Charles Lineweaveri sõnul on Päikese omadused üpris sarnased teiste juhuvalikusse võetud tähtede omadustega. „Elu ei näi nõudvat oma kodutähelt midagi erilist peale selle, et planeet peab asuma tähest õigel kaugusel.”

Mõned varasemad uuringud Päikese omaduste kohta on jõudnud järelduseni, et Päike on tähtede seas ebatavaline, näiteks on tema mass keskmisest suurem. Sellega saab seletada, miks Päike on unikaalne, näiteks meie vaatepunktist on Päikesel olemas eluga asustatud planeet.

Kuid varasemates uuringutes vaadeldi vaid väikest osa Päikese omadustest, näiteks massi ja rauasisaldust. Lineweaver vihjab, et nii püüti keskenduda eripärasustele ning ignoreerida tavalisi omadusi. “Nii võid teha ekslikke järeldusi, et Päike on eriline,” ütles Lineweaver New Scientistile.

Ta võttis koos kolleegidega vaatluse alla Päikese 11 omadust, millel võib olla mõju sellele, et tähe umber tiirlevatel planeetidel saaks tekkida elu. Nendeks omadusteks oli tähe mass, vanus, pöörlemiskiirus, ning kaugus Linnutee galaktika keskmest.

Nad võrdlesid neid omadusi teiste tähtede samade omadustega, et leida vastust küsimusele: kas Päike eristub teiste tähtede hulgast rohkem kui mõni teine juhuslikult valitud täht?

Tõepoolest, Päike eristus kahe omaduse poolest. Nimelt on ta 95-protsenti massiivsem kui teised lähitähed ja Päikese orbiit on ringikujulisem kui 93 protsendil lähitähtedel.

Kui kõrvutada aga kõiki 11 omadust, siis paistis Päike väga tavaline. Nii arvutati välja, et ühel juhul kolmest olnuks juhuvalikuga võrdlusse võetud täht olnud omaduste poolest veel tüüpilisem kui Päike.

Nii järeldavadki teadlased, et tähel ei pea olema mingeid erilisi omadusi, et tema umber tiirleval planeedil tekiks elu. Tegelikult üks siiski on: planeet peab asuma tähest täpselt õigel kaugusel, mitte liiga lähedal, kus oleks liiga kuum ega ka mitte liiga kaugel, kus oleks elu tekkeks liiga külm.