Ministeerium: Soome tuumajaama laiendus soetud vähese riskiga

“Praegu on valminud (keskkonnamõju hindamise) KMH aruanne, millega tutvudes saab ülevaate, missugused mõjud võivad tegevusega kaasneda. KMH eksperdid on leidnud, et kavandatava tegevusega kaasnevate riskide tõenäosus on ülimalt väike,” ütles keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist Irma Pakkonen.

Keskkonnaministeeriumile saab märkusi ja ettepanekuid aruande kohta esitada kuni 16. juunini ja Soome ootab Eesti märkusi 24. juuniks. Keskkonnaministeerium võtab oma ettepanekute esitamisel arvesse kõik laekunud märkused ja seisukohad.

Pakkoneni sõnul on Eestis pädevaid spetsialiste, kes vaatamata Eesti otsesele tuumaelektrijaama mitteomamisele oskavad kaasa rääkida kiirgusohutuse temaatikas ja seetõttu on ka Eesti võimeline andma kavandatavale tegevusele oma hinnangu.

Küsimusele, kas Eesti osalemine võib olla seotud huviga rajada ka siia tuumaelektrijaam, vastas Pakkonen, et koostatud KMH aruanne puudutab üksnes Soome Loviisa tuumaelektrijaama.

Keskkonnaministeeriumi spetsialisti sõnul on Eestit ümbritsevate tuumajaamade mõju Eestile tavaolukorras pea olematu. “Soome, Leedu ja Venemaa tuumaelektrijaamade mõju on selles suhtes ühesugune, et tavaolukorras neist radioaktiivseid aineid välja ei leki ega paisku ja seega tavaolukorras need meid ei mõjuta.”

Samuti kummutas Pakkonen võimaluse nagu võiks lähiriikide tuumajaama leke Eestile mingit mõju avaldada. “Kui meid ümbritsevates tuumajaamades toimub leke, on samuti üsna kindel, et kiirguse kahjulik mõju kuidagi meieni ei ulatu, meie keskkonda ei saasta ja inimesi ei kahjusta. Tõsisema õnnetuse puhul (ükskõik millises meid ümbritsevas tuumajaamas) peame valmis olema ka saaste jõudmisega Eestisse ning rakendama vastavaid meetmeid.”