Kui küsida tavaliselt lääne-eurooplaselt,
mis talle seostub sõnaga Balti, siis esimene asi, mis meelde tuleb, pole
ülearenenud IT ega kiiresti kasvav majandus, vaid segane mõte
hallist Nõukogude Liidu järgsest tühermaast, kus puudub kultuur ja
eneseaustus.
Seda kujutluspilti laiendatakse tihtipeale kõigile Balti mere äärsetele maadele, kuna riikidel ei tehta vahet. Niiviisi rääkis Suurbritanniast pärit riiklike kaubamärkide konsultant Simon Anholt Balti mere regiooni brändi konverentsil Riias, kirjutas businessnewseurope.eu.
Positiivse näitena tõi Anholt esile Eesti turunduse plaani, mis 2001. aastal kasutas Eurovisiooni lauluvõistuluse korraldamist. Praegusel hetkel on sellest saanud kõrgekvaliteediline ka pidevalt toimiv riigi turunduse süsteem.
Kõige suurem osa riiklikust turundusest on EASi turuduse ja kommunikatsioonijuhi Erik Peegeli arvates just see, et erinevad valdkonnad nagu äri, turism ja meedia töötaksid koos ning siseriiklikult suudetaks kaubamärki müüa nii, et inimesed sellesse ise ka usuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Läänemere üldine seis on stabiilne ning
mõned mereosad on koguni paremas olukorras kui aastakümneid tagasi, siiski
peetakse seda maailma üheks reostatumaks mereks.
Kaubamärki valima hakates on oluline
tulevikus esineda võivate probleemide vältimiseks mõelda üks samm ette, kas
soovitav kaubamärk sobib ka välisriikides kasutamiseks.
Reklaamiagentuuri Tank juht Joel Volkovi
arvates on Eesti bränd Eesti inimene.
Tallink Hotelsi juht Aivar Sõerd usub, et
välismaailmale on Eesti tuntud töökate inimeste, puhta looduse ja e-teenuste
poolest.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.