Maksukontroll kasserib juurde 330 miljonit krooni

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on suurimad rikkumised, mis kontrollimiste käigus ilmnesid, endiselt olnud seotud ettevõtete fiktiivsete arvete kajastamisega maksuarvestuses.

Maksu- ja tolliameti maksukontrollide tabavus on jätkuvalt kõrge ning ulatub 80 protsendini. Maksuhaldur paneb rõhku riskide hindamisele ja õigele kontrolliobjektide valikule.

Käibemaksupettuste vastases võitluses on maksuhaldur tuvastanud esimesel poolaastal kokku 263 juhtumit, mil isikud, kes soovisid saada käibemaksukohustuslaste registrisse, ei omanud selleks tegelikku ettevõtlust.

Maksu- ja tolliamet üritab ümbrikupalgaga võidelda juba ennetavalt. Maksukontroll valis aasta alguses välja 1000 kõrge ümbrikupalga riskiga ettevõtet. Ettevõtetele saadeti märgukirjad, milles informeeriti neid töötajatele tehtud väljamaksete nõrgast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna ja tegevusala keskmistega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele.

“Maksude maksmist parandas pärast teavitamist 46% kirjasaajatest,” selgitas Veermäe. Erinevatest meetoditest osutus efektiivseimaks variant, kui märku anti nii ettevõttele kui ka tema töötajatele - sellistest ettevõtetest parandas oma maksukäitumist 56% ning kirjale ei reageerinud 36%.

Järgnevatel kuudel jätkab maksuhaldur Veermäe sõnul planeeritud tegevustega. “Kuna suurimad rikkumised on seotud käibemaksupettustega, siis kindlasti paneme rõhku käibemaksupettuste ärahoidmisele, selleks on oluline arvevabrikute tegevuse tõkestamine ning nende kasutajate kontrollimine,” rääkis Veermäe. Samuti on selle aasta teisel poolel suurema tähelepanu all nn ümbrikupalga maksjad - Veermäe sõnul on kontrollide arvu plaanis suurendada. Ümbrikupalkade maksmine mõjub laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale ning pärsib iga ühiskonnaliikme heaolu.