Kriis: ettevõtjad ei jaga ministeeriumi optimismi

Järgneb Tarmo Kriisi kommentaar:

Rahandusministeeriumi jätkuvat optimismi prognooside tegemisel näib toitvat lootus, et rahva mälu on lühike – seda, mis täna välja öeldud, ei viitsi keegi kolme kuu pärast meelde tuletada. Paraku ma arvan, et eratarbijad ja ettevõtjad teevad oma otsuseid ammu juba sõltumatult sellest, mida rahandusministeerium prognoosib. Ma isegi ei tõstaks seda prognoosi esile, väljaarvatud see, et eelarve koostamisel tuleb tegijatel roosasid prille järjest eest ära tõsta. Ju see on siis selline poliitiline loogika, mille teed on otsustatud minna.

Mulle tundub, et siin on püütud teha mingit rehkendust, et saada kokku nominaalkasvu number, mis oleks riigi eelarve koostamise aluseks, aga majanduse reaalkasvu taastumisse ma sellises ulatuses ei usu. Olime täna koos erinevate tööstusharude liitudega ja mitte ükski tööstussektor ei näe järgmiseks aastaks kasvu ette. On üksikud ettevõtted, kes võivad tõesti 15 – 20 protsenti kasvada, aga tervikuna näevad majandussektorid ette 5 – 10 protsenti langust ning ka tööhõive vähenemist. Ma tahaks teada, millisele majandussektorile tuginedes on selline positiivne number saadud, nendele meestele võiks ju kohe šampuse ja lilledega külla minna. Reaalmajanduses kahjuks sellist optimismi ette näha pole.

Laiemas kontekstis on oluline mõista, et ka Euroopa Liidu turg on järgmisel aastal samuti languses, ehk ainult Skandinaavia riikides jääb kasv nullist üles poole, aga ülejäänud Euroopa on selgelt languses. Ja arvestades seda, et meil Vene suunale pole ka eriti midagi eksportida, siis väga suuri väljavaateid Eesti tööstussektoritel kasvada üldisest turust kiiremini ei ole. Võib-olla üksikud sektorid saavad ennast tunda natuke kindlamalt nagu masinatööstus ja metallitööstus, kus globaalne nõudlus toetab tellimusi. Euroopa jaekaubandusturule orienteeritud ettevõtteid küll eriline edu ei saada.