Ettevõtjad: riigieelarvest on realistlik vaid kulude pool

Marfin Panga peadirektor Riho Rasmann vastas: “On küll. Rahandusministeeriumi selgitused ja põhjendused on loogilised, on tehtud põhjalikku tööd. Iseasi on see, mis toimub siis, kui majanduskeskkond veelgi halveneb. Sellisel juhul võib defitsiit tekkida. Aga seda ei saa ette prognoosida.”

Pärnu haigla juhi Urmas Sule sõnul kaasnevad praeguse riigieelarvega pinged tulevikus. “Erinevaid maksumuudatusi viimasel hetkel arutada ei tundu mõistlik. Siin on palju otsuseid, millel on tulevikus varjatud mõju. Sisse viidud põhimõttelised muudatused, nagu tõsta oluliselt töövõimetus- ja –hüvitiskulusid ning võtta kasutusse Haigekassa reserve, tähendavad ainult uut auku Haigekassa eelarvesse ja toovad paratamatult kaasa lisapingeid. Oleks vaja mõelda jätkusuutlikumalt, mitte ainult ühe aasta eelarve raames.”

AS A G nõukogu liige Heiti Allmäe ütles: “Eelarve puhul oh hea see, et see on tasakaalus. Iseasi, kuidas see tasakaal saavutati. Tundub küll, et kuidagi liiga tugevalt sotsiaalse sfääri arvelt. Samas, 2,5% kasv tundub enam–vähem realistlik. Kasv peaks ikka plusspoolele jääma, see mõjub majandusele hästi ja soodustab tarbimist.”

A-Selver ASi tegevdirektor Iivi Saar märkis: “Riigieelarve on ikkagi ennustus, eelõige tulude poolel. Võib öelda, et kulude pool on realistlik. Majandusteaduse peamine häda on selles, et see analüüsib minevikku, mis ei pruugi enam kunagi samal kujul korduda. Ettevõtted peavad oma tegevust kujundama lähtuvalt hetkeolukorrast, prognoosides trende. Riigieelarve mõjutab neid trende ainult kulude poole pealt – mida rohkem riik kulutab, seda kiiremini majandus areneb ja kasvab.”