Veskimägi: riik tegi osaluse müügiga lolli vea

"Tänases olukorras on meil kaks varianti. Kas me ostame osaluse ise SASilt välja, või kui selleks meil võimalused puuduvad, siis tuleb müüa ja panna tingimused, et otsereisid ikkagi suurematesse keskustesse jäävad," kommenteeris Veskimägi. Selge on see, et me ei saa kogu aeg üle maailma lendama hakata üle Stockholmi, lisas ta.

Veskimäe sõnul ei tohi praegusesse juhtumisse suhtuda üleolevalt, tema ütlusel on tegu tõsise probleemiga. "Kui Eesti riik paneb sinna raha juurde, peab seda tegema ka SAS. Eks see ole läbirääkimiste küsimus. On mõistlik, et ettevõtjad annavad majandusministrile omad soovitused. Käituda tuleks tasakaalukalt, sest Eesti huvi peaks olema ikkagi otselennud suurematesse keskustesse," ütles ta.

Veskimägi soovitas kokku kutsuda lennufirma aktsionäride erakorraline koosolek. "Juhtumis on kolm osapoolt ning selline nõue praegusel kujul normaalne ei ole," vastas ta küsimusele, kui eetiline on rootslaste tegevus.

SASi huvid on Veskimäe sõnul praegu Stockholmis või Riias. Nii võimegi jääda väikeseks transiitlennuväljaks, lisas ta. "Kui vaadata, kuidas Riia on käitunud, siis neil on oma 60 hästitoimivat liini. Täbaras olukorras oleme küll," ütles Veskimägi.

1996. aastal müüs Eesti riik 66 protsenti Estonian Airi aktsiatest. Erastamiskonkursi võitis Taani lennukompanii Maersk Air koostöös Eesti investeerimisfirmaga Balti Cresco Investeerimisgrupp. Selle tulemusena jäi Eesti riigi omandusse 34%, Balti Cresco Investeerimisgrupile 17% ning Maersk Airile 49% aktsiatest.

2003. aastal müüs Maersk Air oma 49% osaluse SAS Grupile. Täna on Estonian Airi omanikud Eesti riik (34%), AS Cresco (17%) ja SAS Grupp (49%).