Eesti säästab energiapaketiga miljardeid

Ülemkogul osalenud peaminister Andrus Ansipi sõnul vastab kokkuleppe tekst täielikult Eesti huvidele ning selles on arvestatud nende riikide muredega, kellel on ebapiisav ühendus ülejäänud Euroopa energiavõrkudega.

„Olukorras, kus Euroopa Liidu energiatootjad peavad tulevikus ostma oma süsinikdioksiidi kvoodioksjonitelt ning kolmandate riikide tootjatel sellist kohustust pole, on kolmandate riikide elektritoodang eelisolukorras. See pole mitte ainult konkurentsi-, vaid ka energiajulgeoleku küsimus ning mul on hea meel, et ülemkogu järeldused selle probleemiga arvestavad,“ ütles Andrus Ansip.

Euroopa Komisjoni president on välja pakkunud Läänemere ühenduste kava, mida rahastaks osaliselt Euroopa Liit.

Positiivseks pidas Ansip ka seda, et teatud liikmesriikide elektritootjad, kelle hulka kuulub ka Eesti, võivad saada piiratud mahus tasuta heitmegaaside kvoote kuni 2020. aastani.

Samuti võidab Eesti Ansipi väitel nn solidaarsusklauslist kliimapaketis. Solidaarsusklausli alusel jagatakse kümme protsenti emissioonikvoodist ümber keskmiselt vaesematele liikmesriikidele, sh Eestile. Lisaks jagatakse täiendav kaks protsenti kvoodikogusest nendele riikidele, kes on oma heitmeid aastatel 1990-2005 oluliselt vähendanud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.

Veel on peaministri sõnul hea saavutus kliimapaketis emissioonide baasaasta arvestamispõhimõtte muudatus, mis teeb võimalikuks võtta selleks kolme aasta (2005-2007) keskmine. „Sõltuvalt süsiniku hinnast võidab Eesti varase vähendamise arvessevõtmisest ja baasaasta muutmisest suurusjärgus 5 miljardit krooni. Eesti on selles süsteemis elaniku kohta kaugelt suurim võitja,“ ütles Ansip.