Iirimaa hääletab ELi reformilepet uuesti

Iirimaa sai teiste riikide juhtidelt kinnitust, et Euroopa Liit ei sekku Iirimaa maksupoliitikasse, ei sunni riiki lahti ütlema neutraalsest poliitikast ega tee ettekirjutusi abordi küsimuses. Samuti säilib Iirimaa volinikukoht Euroopa Komisjonis. Praegu jõus oleva Nice’i leppe järgi pidanuks järgmise Euroopa Komisjoni koosseis olema kolmandiku võrra väiksem ning kõigil riikidel ei olnuks igas komisjonis oma volinikku. Nüüd võib säilida senine korraldus.

Kõik need olid olulisemad põhjused, mis ajendasid iirlasi selle aasta juunis ELi reformilepet maha hääletama. Tänaseks on leppe ratifitseerinud juba 25 riiki – jäänud on Tšehhi ja Iirimaa.

Mõned riigid nagu Beneluksi maad on väljendanud muret, et volinikukoha säilitamine lõhub vaevaliste kõneluste tulemusel timmitud võimutasakaalu ELi peamiste institutsioonide – Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu - vahel.

Iirimaa 4,3 miljonit elanikku, keda on vähem kui protsent ELi elanikkonnast, peatasid ELi reformileppe, kui 53,4 protsenti hääletas juunis reformileppe vastu. Iirimaa oli ainus riik, mis leppe rahvahääletusele pani.

Lissaboni leping loob muuhulgas Euroopa Liidule presidendi ametikoha, suurendab Euroopa Parlamendi koosseisu ning loob liidule tugeva esindaja välispoliitikas.

Iirlastel on võimalus Lissaboni leping uuesti tagasi lükata. Hääletus peaks toimuma enne tuleva aasta oktoobri lõppu. Samas on riigis süvenev majanduskriis tõenäoliselt suhtumist muutnud. Ilma ELi kattevarjuta võinuks Iirimaa täna olla oluliselt suuremates raskustes. Islandi hirmutava näite põhjal ei pruugi tulevik ilma Euroopa Liiduta iirlastele enam ahvatleda.

Kui iirlased siiski lepingu uuesti tagasi lükkavad, sunniks see peaminister Coweni tagasi astuma. Korduvalt surnuks kuulutatud reformileppele tähendaks selline tulemuks järjekordset kabelimatsu. Seekord võib-olla ka viimast.