Heido Vitsur: miljarditelaen toob uusi töökohti

Vitsuri sõnul tähendab laenu võtmine kahte asja: "Esiteks seda, et Eesti olukord on niivõrd raske, et me oma korraliste tuludega ei suuda neid kulutusi katta, ja teiseks seda, et me oleme ikkagi midagi teinud selleks, et oma majandust aktiviseerida".

Tema sõnul on Eesti pretsedenditult palju kokku tõmbunud. Teistes riikides negatiivseid lisaeelarveid väga palju ei tehta, vaid suurendatakse üsna tugevalt plaanilisi kulutusi. Eesti väldib nüüd liiga suurt kokkutõmbamist, mis tooks kaasa tööpuuduse veelgi suurema kasvu. Kui Eesti saab panna Euroopa laenurahad mängu ja rakendada neid nii, et tekiks võimalikult palju töökohti, siis on riik ühe väga olulise probleemi - kuidas kriis üle elada - ära lahendanud.

"Ma usun, et 8,6 miljardit krooni katab kaasfinantseerimisvajaduse ära. Aga kas sellest piisab struktuuriliste muutuste elluviimiseks, et Eesti oleks pärast kriisi konkurentsi- ja kasvuvõimeline, seda on raske öelda. Ma kardan, et meil on vaja rohkem raha selleks, et uut tüüpi ettevõtlust käima panna," möönis ta.

Küsimusele, kas ja kuidas küsitav laen mõjutab Eesti eesmärki euro 2010. aastal kasutusele võtta, vastas Vitsur, et kui arvutada nii, et Eesti kulutab laenust sel aastal ära 1 miljard krooni, tuleks natuke alla poole protsendi olemasolevale defitsiidile juurde ning ohtlik piir tuleb lähemale. Siis tuleb, kas tulusid suurendada või veel kulutusi kärpida.