- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,79%7 736,52
- DOW 301,71%54 085,88
- Nasdaq 2,59%26 584,99
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,95
- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,79%7 736,52
- DOW 301,71%54 085,88
- Nasdaq 2,59%26 584,99
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti rahandusminister: devalveerimist ei tule
Läti lati devalveerimine on välistatud,
ütles Läti rahandusminister Einars Repše intervjuus telekanalile LTV.
„Lati devalveerimist ei tule. Jumal tänatud, et meil on sõltumatu keskpank, mis töötab kompetentselt ja millel on üle 100% reserve. Pank on kindlalt otsustanud latti mitte kukutada,“ tsiteeris ministrit Läti Delfi.
Repše sõnul on stabiilne latt Läti majanduse nurgakivi ning rahvusvaluuta nõrgestamise asemel on valitsus otsustanud minna kulude kärpimise teed.
Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics kordas, et lati devalveerimine hävitaks Läti majanduse ühe ööga, ning lisas, et see hävitaks viimsegi usaldusraasu, mis Läti finantssüsteemi suhtes veel püsib. Devalveerimine tõstaks importtoorme ja importenergia hinda, suurendaks inflatsiooni ja õõnestaks Läti konkurentsivõimet, paljud inimesed ei tuleks enam toime oma valuutalaenude teenindamisega.
Tänane majandusleht Biznes Baltija kirjutas, et kokku tuleb 2009. aastal Läti valitsusel kulusid kärpida miljardi lati ulatuses. Avalikult on seni räägitud 345 miljoni lati suurusest kärpest, mille tulemusel riigieelarve defitsiit kahaneks 7%-le SKPst.
See aga on alles jäämäe tipp, kirjutas B B. Järgmise kärpega tuleb kulusid vähendada veel 707 miljoni lati võrra, ütles lehele parlamendisaadik Juri Sokolovski.
Intervjuus telekanalile LTV kinnitas ka Repše, et kulusid tuleb tänavu veel kärpida. Ministri sõnul on Lätil kolm valikut: maksude tõstmine, täiendav laen või kulude kärpimine.
Eile pärast kohtumist IMFi ja Euroopa Komisjoni esindajatega ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis, et välisdoonoritega käivad läbirääkimised juba selles valguses, et Läti SKP võib tänavu 12,9%se SKP languse asemel kahaneda 16-18%.
IMFi missiooni juht Mark Griffiths ütles, et Lätil on lootust saada kätte aprillis külmutatud 200 miljoni euro suurune laenuosa. Selleks tuleb kõvasti tööd teha. Kui saneerimiskava ellu viiakse, on lootust, et tuleval aastal hakkab olukord paranema, ütles ta. 2009. a tuleb aga erakorraliselt raske.
Eelarvekärped peab kinnitama Läti parlament 12. juunil, kui on viimasel lugemisel Läti teise poolaasta eelarve.
Võimalike kärpekohtadena nimetavad B B küsitletud poliitikud europrojektide kaasrahastamise vähendamist, maksuvaba miinimumi vähendamist, pensionide maksmise peatamist töötavatele pensionäridele.
Esmaspäeval tahab Läti valitsus parlamendile eelnõu enam kui 100 seadusemuudatusega üle anda.
Seotud lood
Tänases esikaaneloos kirjutab Rootsi
majandusleht Dagens Industri, et devalveerimine Lätis tuleb lähemale ning loeb
kinnitavaks märgiks ka Rootsi keskpanga eilse teate, et pank võtab valuutavarude
täiendamiseks laenu.
Rahandusminister võib nüüd kinni hoida mis
tahes Läti riigikassast tehtavat makset, kui kolme kuuga on raha riigikassasse
prognoositust üle 0,5% vähem laekunud.
Eile teatas Rootsi keskpank, et võtab oma
valuutareservi täiendamiseks laenu 100 miljardi Rootsi krooni suuruses
summas.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Enimloetud
1
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
- ST
Võlakirju saab märkida 14. augustini
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
- ST
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele