Arutelu toimugu sisuliselt

Tuleva aasta riigieelarvega on kummalised lood. Vastupidiselt möödunud suve peaaegu avalikele krokodillide komisjoni istungitele, on seekordne dokument sündinud sügavas vaikuses.

Nii võib arvata, et isegi peaminister võib tuleval nädalal 2010. aasta riigieelarvet riigikogule üle andes leida nii mõnegi rea, mis püsib vaid valitsusjuhi usul.

Niipalju kui opositsioonil teada, on tuleva aasta riigieelarve tegemisel aluseks rahandusministeeriumi optimistlik hinnang, et kuigi 2010. aastal Eesti majanduslangus jätkub, siis eelarve mahus see välja paistma ei pea.

Tõsi, maksutulude prognoos on halvenev. Kuid selle plaanib valitsus tasandada mittemaksuliste tuludega. Seega, kui majanduslangus pidurdub kahele protsendile aastas, siis laias laastus iga kahanev SKP protsent tähendab eelarvele 700 miljoni jagu vähem maksutulusid. Sellest lähtudes on rahandusministeerium optimistlik ja ennustab 2010. aastaks maksutulude alanemist 59 miljardile.

Kuna paljud aastatega võetud kohustused jäävad alles, siis nende väljamaksmiseks planeeritakse kasutada ühekordseid tulusid.

Paraku pole selline eelarve jätkusuutlik, aga ühe aasta perspektiivis saab eelarve paberil meeldivaks muuta ka erakorralisi dividende, riigivara müüki (mis saabki olla vaid ühekordne ja samas kõigi järgnevate aastate omanikutulust loobuv) ning rekordulatuses eurorahasid kasutada planeerides.

Seega, kui riigieelarve on suurusjärgus 80 miljardit krooni, millest 59 miljardit moodustavad maksutulud ja ülejäänu laenud, reservid ning eurotoetused, võib antud prognoosi pidada tegelikele oludele vastavaks. Kui aga maksutulud on miljardite võrra suuremaks planeeritud, tuleb vaadata, milliseid makse järjekordselt tõsta plaanitakse.

Keskerakond on vastu sellele, et tõstetakse otseseid makse, mis eelkõige mõjutavad kõige nõrgemaid. Samuti ei toeta me sotsiaalvaldkonna kärpeid olukorras, kus ikka veel leitakse sadu miljoneid vaba raha vanemapalga ülempiiri tõstmiseks 35 tuhandele kroonile kuus.

Meie põhiootus on aga selles, et eelarve arutelu toimuks riigikogus ka sisuliselt, mitte bluffides nagu möödunud aastal, mil valitsusjuht lubas tasakaalus eelarvet ja majanduskasvu pluss 2,6 protsenti.