Uus eelnõu lubab ajakirjanikel tugineda allikakaitsele

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Mirjam Rannula sõnul on õigus tugineda allikakaitsele üks ajakirjandusvabaduse teostamise olulisemaid tagatisi. "Täna on allikakaitse reguleeritud ainult ringhäälingus, aga allikakaitse peab olema tagatud kõigile ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele," rääkis ta.

Eelnõus käsitatakse ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuna eeskätt ajakirjanikku. Ajakirjanikele tagab uus eelnõu õiguse allikakaitsele tuginedes loobuda kohtumenetluse käigus ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti. Muudel juhtudel on informaatori isiku avaldamine või mitteavaldamine ajakirjaniku enda otsustada.

"Sellise garantii seadustamine aitab tagada ka muid ajakirjandusvabadusele omaseid põhimõtteid, nagu näiteks uurimisvabadus," ütles Rannula. "Samuti tugevdaks see ajakirjanduse sõltumatust ja uuriva ajakirjanduse kaitset," lisas ta.

Allikakaitse reguleerimise kõrval tugevdab eelnõu justiitsministeeriumi teatel ka isiklike õiguste kaitset kahju õigusvastase tekitamise eest, milleks täiendatakse võlaõigusseadust. Sellisteks isiklikeks õigusteks on näiteks kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi.

Muudatus võimaldaks kohtutel mõista mittevaralise kahju hüvitamisel välja lisaks ka preventiivset kahjuhüvitist. Sellise hüvitise eesmärgiks on mõjutada kahju tekitajat sellistest tegudest tulevikus hoiduma, kuna see oleks talle lisaks kõigele muule ka rahaliselt väga kahjulik.

Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks teiste hulgas ka Pressinõukogule, Avaliku Sõna Nõukogule, Eesti Ringhäälingute Liidule ja Eesti Ajakirjanike Liidule.