Uus ärisuund lausa pakub end

Eestis on teenimatult jäänud tähelepanuta hiljaaegu Brüsselis saavutatud kokkulepe, mille rakendamine vähendab aastaks 2020 umbes 5% võrra ELi energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Jutt käib hoonete energiatõhususe direktiivi uuendamisest. Viis, kuidas me hooneid renoveerime ja neid tulevikus ehitame, muutub drastiliselt.

See on üks tähtsamaid energia- ja kliimapoliitilisi instrumente, mis on viimaseil aastail Brüsselis vastu võetud. Aastast 2020 peavad kõik uued hooned olema ehitatud nn nullenergia või ülimadala energiatarbimise kontseptsiooni alusel. Avalik sektor peab nõudeid rakendama kaks aastat varem. Uut hoonet iseloomustab väike energiatarbimine, mis kaetakse taastuvallikaist.

Direktiiv laieneb ka kõigile kapitaalsemat remonti läbivatele olemasolevatele hoonetele. Nii praegused kui ka uued hooned peavad vastama ambitsioonikatele hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele, mille efektiivsuse määrab ära Euroopa Komisjoni kehtestatud metoodika. Eraldi nõuded on ka energiatarbimist oluliselt mõjutavatele hoonete komponentidele. Nt tulevikus akent vahetades tuleb valida soojapidavaimate vahel.

Direktiiv pakub osalise vastuse küsimusele, kes selle kõige eest maksma hakkab. Nt sisaldab direktiiv ettepanekut, millega EK peaks suunama rohkem ELi struktuurivahendeid hoonete energiatõhususe finantseerimisse. See raha on lisaks mullu juunis kehtestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisreeglite muudatusele, millega lubatakse liikmesriikidel 8 miljardi euro ulatuses suurendada hoonete energiatõhususe finantseerimist fondi vahenditest. Eesti riik kahjuks seda võimalust veel kasutanud pole.

Uue leppega ühtlustati ka mõnevõrra eri liikmesriikides hoonetele väljastatavaid energiamärgiseid, vähendades direktiivis nõutud tehniliste seadmete inspekteerimisega kaasnevat bürokraatiat ja kehtestades ühtlasemad nõuded hoonete energiatõhususega tegelevatele ekspertidele. Ka üürnik saab nõuda energiamärgise olemasolu pinna omanikult.

Eesti ettevõtjatele pakub direktiiv hulga uusi ja huvitavaid ärivõimalusi. Lisaks uutele tehnoloogiatele hoonete energiatõhususe parandamise vallas suureneb tulevikus nõudlus ka keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide, ehitussektori materjalikulu ja jäätmete vähendamise, ehitusjäätmete taaskasutamise ning nn tarkade majade arendamise vallas.

Sestap tuleks Eesti ettevõtjatel koostöös riigiga juba praegu investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad hoonete suurt keskkonnamõju. Praegu tarbivad hooned u 40% ELi energiast ja emiteerivad 38% CO2 heitmeist. Lisaks on ehitussektor ELi ressursimahukaim.