Avatud ja õhuline maja jõe kaldal

Kortermajast eramusse igatsev pere leidis tänu sõbralikule vihjele kena ja ruumika krundi linna servas madalate majade keskel võsastunud jõekaldal. Linnatingimustes uskumatult suurt, kuue tuhande ruutmeetri suurust krunti aga ahistas täisehitusprotsendi väike number, mis tingis hoone paigutamise krundi piirile ja eluruumide viimise mitmele eri tasapinnale.

Uuele hoonele sobiva kuju saamise otsingud algasid valge funkmaja mõtetest ja päädisid arhitekt Lembit Torki kavandatud, puitlaudisega kaetud ja ümbrusega sulanduva eramuga. Tõsi, enne majaehitust tuli jõekaldalt maha võtta sadu puid ja vedada krundile hulgaliselt täitepinnast.

Arhitekti sõnul oli majaomanike soov saada omale võimalikult avar ja ruumikas kodu, kus lastel oleks mänguruumi, ilma et neid peaks mööda nurgataguseid otsima. Samas pidi säilima võimalus vajadusel endale pisut privaatsust tekitada.

"Välisel vaatlusel ei saagi õieti aru, mitu korrust siis majal õieti on," selgitab Tork. "Esimese korruse avatud elutoas jääb aste madalamale bassein koos saunaruumide ja välisterrassiga. Ülespoole aga vanemate magamistuba garderoobi ja vannitoaga ning päris katuse alla omaette korrus lastele. Siin paiknevad magamistoad, mängutuba, muinasjutunurk, õppimistuba ja vannitoad."

Kui hoone üks külg on sirge ning seda liigendavad vaid aknapinnad, siis krundile avatud külge sopistavad maja sisemusse suunatud väike välisterrass ja klaaspiirdega poolkinnine rõdu. See hoonekülg otsekui kaardukski tahuliste astetega ühest hoonenurgast teiseni.

Arhitekti sõnul oli üks kandev idee hoone projekteerimisel see, et ümbritsev loodus saaks visuaalse jätku ka siseruumides. Ehk siis suured klaaspinnad toovad vaated, mis vahelduvad koos aastaaegadega, koju kätte. Akendest paistvale krundile mahub lisaks paljudest puuliikudest koosnevale haljastusele ka laste mänguväljak.

"Üldse on hoones palju avarust ja avatust. Näiteks saab köögist rahulikult jälgida, kuidas lapsed basseinis sulistavad. Päevavalgus pääseb ka igasse tualettruumi, mida majas on kokku viis. Ainuke koht, kuhu päike ei pääse, on vist basseiniseadmete ruum," lisab arhitekt.

Side loodusega on saanud määravaks ka viimistlusmaterjalide valikul. Kõige enam on ruumides kasutatud naturaalset tammepuitu, seda nii faasitud põrandalaudade kui ka arhitekti jooniste järgi tehtud mööbli, uste ja trepi puhul.

Vastukaaluks heledale tammele telliti köögimööbel tumedast wengepuidust. Vannitubades kasutati aga niiskust taluvat tiigipuud. Üldse on mööblit majas avarust tekitavalt vähe.

Värvivalikul välditi külmi ning kontrastseid toone, eelistati pastelseid savikrohvivärve ning nendele vahelduseks, et kõik väga kirju ei saaks, välisseintel ka neutraalset valget tooni. Vannitubade valamud valiti vahelduseks valgele portselanile hoopis kivist.