Euroopa lihvib autoriõigust

Hiljuti avaldas nn Wittemi komisjon Euroopa autoriõiguse koodeksi projekti, eesmärk on luua näidisregulatsioon, et ühtlustada ELi liikmesriikides kehtivat õigust.

Komisjoni kuuluvad tunnustatud autoriõiguse professorid liikmesmaade teadusasutustest. Pea võrdselt on esindatud germaani ja romaani süsteemi järgivate riikide teadusasutused, väiksemaarvuline on anglo-ameerika tavadele toetuva Suurbritannia ja Iiri esindatus. Seda hämmastavam on, et projekt üritab tõtakal sammul just anglo-ameerika traditsioonile läheneda. Tõsi, loometööstus astuks veel pikema sammu, kui ainult sammuda lastaks.

Ilmselgelt on enamiku Euroopa riikide autoriõiguse seadused liiga autorikesksed. Võimatu on USAga konkureeriv tööstus, kui autoriõiguste kestus ületab mõistlikkuse piiri. Nt Prantsusmaa kohtutest võis veel hiljuti leida V. Hugo pärijaid, kes väitsid, et nende vaar-vaar-vaarisa teoste uuenduslike etteastetega rikutakse vanahärra õigusi. Praegu on teoste vaba kasutus rangelt piiratud seadustes sätestatud alustega ja autori isiklikud õigused on sedavõrd laiad, et takistavad tihti ka õiguspäraselt omandatud varaliste õiguste teostamist. Lisaks tuleb kohaldada 27 riigi erinevaid norme.

Koodeks piirab oluliselt autori isiklikke õigusi (nii sisu kui ka kehtivuse tähtaegu). Autor võib ka loobuda isiklike õiguste kasutamisest kolmandate isikute kasuks. Autoril on õigus vaidlustada tema nõusolekuta teoses tehtud muudatusi vaid siis, kui need kahjustavad autori au ja väärikust. Nt Eestis saab autor praegu keelata muudatuste tegemise teoses, ilma et ta tõendaks au ja väärikuse rikkumist. See on tekitanud vaidlusi nii erinevate kogumike väljaandmisel, arhitektuursete projektide ehitustehnilisel muutmisel, tarkvaraarendustes jne. Autor ei saa nõuda isiklike õiguste järgimist, kui see kahjustaks kolmandate isikute õiguspäraseid huve.

Varaliste õiguste osas loetletakse selgelt ja ammendavalt kaitstavad õigused. Õiguste vaba kasutuse kataloogi aga avardatakse. Projektis on näidisloetelu vaba kasutuse juhtumeist, lubades ka sarnaseid, koodeksis nimetamata võimalusi. Seda tingimusel, et kasutamine on sarnane koodeksis sätestatud vaba kasutuse tingimustega, kasutamine ei lähe vastuollu teose tavapärase kasutusega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Vaba kasutus on võimalik kõigi teoste puhul sõltumata teose avaldamise kohast (sh internet, mobiilikeskkond).

Väljapakutud koodeks on lakooniline ja reformimeelne. Oodata on arutelu nii loomeringkondades kui ka seotud tööstustes. Arutlegem kaasa!