Eestil III kvartalis Euroopa kiireim kasv?

Teises kvartalis näitas Eesti majandus esimest korda pärast 2008. aasta esimest kvartalit kasvu. Kasvukiiruseks mõõdeti 3,1% ning selle taga olid peaasjalikult suurenevast välisnõudlusest kasvanud ekspordimahud. Euroopa Liidu ülejäänud riikide majanduskasv (võrreldes eelmise aasta sama ajaga) jäi teises kvartalis -3,7% (Kreeka) ja 5,0% (Slovakkia) vahele.

Meist kaks aastat varem euro saanud Slovakkia lennukus on tulnud Eestiga samast allikast. Nimelt on riigis tänu välisnõudlusele jalad taas alla saanud eksportiv tööstussektor. Lisaks on hakanud tagasi tulema välisinvesteeringud (eriti autotööstusse) ning vaikselt stabiliseerumas ka sisenõudlus.

Erinevalt Eestist elab ( kulutab) Slovakkia valitsus aga kõvasti üle oma võimete. Sel aastal oodatakse eelarve defitsiidiks 7,5% SKPst ja järgmisel aastal 5-6%.

Samas arvavad analüütikud, et tänu tugevale võrdlusbaasile ei pruugi Slovakkia kasv kolmandas kvartalis enam 5 protsendini küündida. Kuna Eesti möödunud aasta kolmandast kvartalist pärit võrdlusbaas on väga nõrk (-15,6%), siis on meil suur šanss Slovakkiale „ära teha“.

Teine Eesti tugev konkurent on Rootsi, mis kasvas teises kvartalis 4,5%. Rootsi kasvu võib pidurdada aga eksportijatele muret tegev tugev valuuta, samuti kõrge töötuse määr.

Praegu statistikaameti poolt tulnud numbrite põhjal (üle 30% ekspordikasv, ligi 25% tööstustoodangu kasv ja möödunud aastaga täpselt samal tasemel jaemüük) võib eeldada, et 11. novembril avaldatav Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu number võib tulla regiooni üks parimaid.

Seda isegi selle taustal, et Leedu värskelt avaldatud III kvartali 0,6% kasvunumber valmistas analüütikutele suure pettumuse.