Kui WikiLeaks asuks Eestis...

WikiLeaks on võtnud eesmärgiks üldsusele olulise materjali avaldamise ning kutsub igaühte üles salajast informatsiooni avaldama.

Kas WikiLeaksi tegutsemine on õiguspärane? Kus algab lubamatu avalikkusele huvi pakkuva info vahendamine ja avalikustamine, millised on sõnavabaduse piirid kaasaegses maailmas?

Euroopa Liidu õiguses eksisteerib infoühiskonna teenuse vahendajate regulatsioon, st et nn süütu levitaja vabaneb vastutusest materjali avalikustamise eest. Neiks on e-kirjade vahendajad, serveriruumi rentijad jt. Kas WikiLeaks kvalifitseeruks süütuks levitajaks? WikiLeaksi tegevuseks on materjali talletamine ning sellele ligipääsu võimaldamine. Sellega võiks WikiLeaksi näol olla tegemist teabe talletajaga. Eesti infoühiskonna teenuse seaduse alusel on teabe talletaja vastutus piiratud vaid nii kaua, kuni ta ei ole saanud teadlikuks talletatava materjali ebaseaduslikkusest. Teadasaamise hetkest alates on teabe talletaja kohustuseks materjal viivitamatult eemaldada või piirata sellele ligipääs. Selle kohustuse mittetäitmisel muutub vahendaja vastutavaks talletatava materjali sisu eest. Seega peaks WikiLeaks teabe eemaldama või tõkestama juurdepääsu sellele! Pealegi, WikiLeaks ainult ei talleta, vaid ka toimetab materjali, olles seega teatud määral teadlik materjali sisust juba enne avalikustamist. Traditsiooniline avaldaja vastutab aga kogu avaldatud materjali sisu õigsuse eest. Ka internetis avaldatu puhul.

Eestis on riigikohus lahendanud internetiteenuse pakkuja vastutuse enda poolt mitte loodud, kuid talletatud materjali osas Vjatšeslav Leedo hagis Delfi vastu. Riigikohtu otsuse kohaselt peaks WikiLeaks enne avaldamist tsenseerima kogu avalikustatava materjali, et materjal ei rikuks kellegi au ega väärikust, ei tekitaks kahju kellegi majandushuvidele ega rikuks autoriõigusi. Seega ei ole Eesti riigiks, kuhu esmapilgul soovitaks WikiLeaksil kolida.

WikiLeaks klassifitseerib end "vilepuhujate (ingl k whistleblowers) informatsiooni vahendajana". Kas WikiLeaks võiks olla vilepuhujate edastatud materjali avaldajaks? Vilepuhujate kaitse põhimõtte on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kinnitanud näiteks 12.02.2008 lahendis Guja v Moldova. EIK leidis, et töölepingu lõpetamine töötaja või ametiisikuga, kes lekitas ajakirjandusse kaks prokuröri kirja, rikub Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust vabale väljendusele. EIK on mitu korda kinnitanud, et juhtumitel, kus avalikustatakse informatsioon poliitikute, ametiisikute või avalike institutsioonide osalusest korruptsioonis või muus ebaseaduslikus tegevuses, võivad avaldajad tugineda kõrgeimale väljendusvabaduse kaitse standardile. Seega oleks Euroopa Inimõiguste Kohtus WikiLeaks tõenäoliselt kaitstud.

Kuid isegi kui WikiLeaks võib leida õiguslikku kaitset oma tegevusele, ei garanteeri see, et need materjalid oleksid üldsusele kättesaadavad. Sest keegi peab ju ka WikiLeaksi materjale talletama (eelmise nädalani Amazon). Talletaja omakorda peab teabe ebaseaduslikkusest teada saades selle eemaldama või tõkestama juurdepääsu. Täpselt nii juhtuski, Amazon.com lõpetas WikiLeaksi materjali talletamise, põhjendades seda kasutajatingimuste rikkumisega - WikiLeaks kohustus tagama, et omab kõiki autoriõigusi esitatud materjalile!

Seega oleks WikiLeaksil võimalus saada Eesti Vabariigis õiguse alusel küll kaitset, kuid reaalsuses eemärki - püsida jätkuvalt avalikkusele kättesaadavana - täita ilmselt ei õnnestuks.