Kiratsev kolmas pensionisammas

„Aasta-poolteist tagasi loobusin investeerimisest, sest see asi käis tugevalt alla,“ ütles kolmanda samba investor ja Tallink Gruppi nõukogu esimees Toivo Ninnas.Ninnas lõpetas kolmandasse sambasse investeerimise, sest summa kontol hakkas vähenema. Nüüd pole ta tükk aega vaadanud, mis tema paigutatud rahast on saanud, kuid enne investeeringute lõpetamist teenis see mitmekümne protsendilist kasu. 

„Lähitulevikus vaatan järgi, kuidas seal olukord on ja kas raha on tagasi tulnud. Siis vaatan edasi,“ lubas Ninnas. Ta ei välistanud, et kavatseb taas kolmandasse sambasse investeerima hakata, sest oma eelis on fondil olemas: 21 protsendine tulumaksusoodustus ja võimalus kasumit teenida. Kunsing: inimesed jätkavad investeeringuid SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing väitis, et viimaste aastate mahu kasvu on toetanud tublisti fondide enda tootlus, mitte klientide uued investeeringud. Swedbank Investeerimisfondid AS juhatuse esimees Agnes Makk tõi välja, et vabatahtlike fondide maht kasvas aastaga 151.6 miljonit krooni (9.7mln EUR). Sellest kasvust 63.4 miljonit krooni (4.1 mln EUR) oli investorite raha ning 88.2 miljonit krooni tuli (5.6 mln EUR) tootluse tõusust.

Kunsingu sõnul on III samba mahtusid viimase aasta-paari jooksul soodustanud kaks asja: inimesed jätkavad investeeringuid vabatahtlikku kolmandasse sambasse, mida võib seostada muuhulgas ka jätkuvate maksusoodustustega ning teisalt kriisijärgne hea tootlus.

Ta lisas, et aasta jooksul laekus SEB kahte kolmanda samba fondi klientidelt umbes 2 miljonit eurot (31,29 miljonit krooni), mis moodustab ligi kaheksa protsenti vastavate fondide tänasest mahust.

Teisalt lausus Nordea Pensions juhatuse esimees Angelika Tagel, et klientide vajadus täiendava pensionikapitali vastu pole kadunud. „Inimeste huvi täiendava pensionikogumise vastu on olnud suur pidevalt, kuid majanduskriisi ajal vähenes majandusliku ebakindluse tõttu uute klientide lisandumine ja pangad  pöörasid samuti tähelepanu mujale,“ sõnas Tagel. Ergo: turupilt pole roosiline ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi sõnul pole samuti III samba tervik turupilt roosiline. Ta räkis, et tänaseks vaid ligi kümme protsenti teise sambasse kogujatest teadvustanud III pensionisamba vajalikkust.

„Samas seab elanikkonna vananemine meile kõigile kohustuse hoolitseda üha rohkem oma sissetulekute eest pensioniealisena, sest selge on see, et vaid I sambast ei piisa normaalseks äraelamiseks ning väheseks jääb ka panusest II sambasse,“ sõnas Metsandi. Tema sõnul peaksid III sambad kosuma. „Kuigi me ei näe plahvatuslikku huvi, sest pension ei ole mitte selline trendiasi, mille peale 20-30ndates inimene igapäevaselt mõtleb,“ sõnas Metsandi.

LHV Varahalduse juhatuse liikme Mihkel Oja prognoosis, et lähiajal võib pigem märgata III samba vahetamise trendi.

Autor: Kadrin Karner, Katariina Krjutškova