Valija hääl võiks lugeda enamgi

IRL on teinud ettepaneku muuta valimisseadust nii, et üleriigilised nimekirjad reastuksid ümber vastavalt konkreetses valimisringkonnas saadud häälte kaalule. Häälte kaalu saame kätte, kui arvutame välja, mitu protsenti kogus kandidaat valimisringkonnas antud häältest. Sellise häälte kaalu pingerea alusel muutuks kompensatsioonimandaadi saajate ring.

Seekord sai Reformierakond 7, Keskerakond 5, SDE 4 ja IRL 3 kompensatsioonimandaati. Näiteks kui IRLil said praegu kompensatsioonimandaadi Toomas Tõniste, Siim-Valmar Kiisler ja Indrek Raudne, siis häälte kaalu alusel saaks neist mandaadi vaid Tõniste, lisanduksid Mart Nutt ja Trivimi Velliste. Vaatamata Nuti 1968 häälele Nõmmel-Mustamäel ning Velliste 1615 häälele Pärnus pole neil praeguse seisuga suuri lootusi isegi asendusmandaadi saamiseks.

SDE kompensatsioonimandaadid said endised rahvaliitlased Jaak Allik ja Kajar Lember. Kui aluseks võtta häälte kaal, saanuksid mandaadi hoopis Tartus 3037 häält kogunud Marju Lauristin ning Saare-, Lääne- ja Hiiumaal 1878 häält saanud ja samas kandideerinud Lemberit tugevalt edestanud Hannes Hanso.

Silmatorkav on, et kõige tagasihoidlikumate häältega pääseb riigikokku Keskerakonna veteran Kalev Kallo (308 häält), noorematest on aga tagasihoidlike häältega edutatud eeskätt parteitöötajaid, nagu Priit Toobal jt.

Loo moraal on see, et valija hääl loeb, aga ta võiks lugeda veel enam.