Kaevandaja ei kaevanda kaevandamise pärast

Kaevandajate avalik kiri. Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paiknevate looduslike ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist. See dokument loob strateegilise aluse meie rahvusliku rikkuse kasutamisele. Kahjuks leidis avalikkuse tähelepanu ainult üks selle arengukava osa - Nabalas paiknevad lubjakivi varud.

Nabalat puudutav lõik sai terava rünnaku osaliseks. Tahame juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et kui mingid maavara varud on keskkonnaregistris ja maavarade registris, ei tähenda see automaatselt, et neid maavarasid hakatakse sealt täna-homme kaevandama. Tegu on meie riigi rahvusliku rikkusega, mida on võimalik kasutada Eesti majanduse ja riigi arenguks. Kuidas ja millal seda teha, selgub täiendavate uuringute tulemusel. Kurvaks teeb asjaolu, et keskkonnakaitsjad, kes tihti nõuavad täiendavaid uuringuid, on Nabala küsimuses teistsugusel arvamusel. Tundub, et keegi juba teab "absoluutset tõde" ette.

Maavarad on osa meie rahvuslikust rikkusest. Ükski kaevandaja ei kaevanda ainult kaevandamise pärast, vaid selleks, et neid maavarasid on meie majandusele vaja. Eesti maavarad loovad majanduses olulist lisaväärtust ja töökohti ning seda siinsamas - koduses Eestis. Samuti kasutatakse meie maavarasid valdavas enamikus Eestis, neid ei veeta välja.

Nabala maardla kohta on keskkonnaministeeriumil kavas lähiaastatel teha täiendav keskkonnaalane uurimistöö, mis teaduslikul alusel annaks vastuse looduskaitsjaid muretsema panevatele, aga ka kaevandajaid huvitavatele küsimustele. Kas Nabala nõiakaevu ja selles piirkonnas asuvaid kaeve võimalik kaevandamine kuidagi mõjutaks, seda peabki see täiendav uuring selgitama.

Põhjus, et uuringu võimalik tulemus "ei meeldi", ei ole aluseks eirata teaduslikke fakte ja järeldusi - seda nii looduskaitsjate kui ka kaevandajate poolt.

Oleme seisukohal, et igale kaevandamisele peab eelnema põhjalik uuring. Kaevandamise lubamise või keelamise otsused peavad toetuma teaduspõhistele uuringutele ja mõjude hindamisele, mitte emotsioonidel põhinevatele oletustele.