Euroala intressitõus lööb võlgades riike

Taas on Euroopa Keskpank olukorras, kus pole mingit kahtlust, et üks ja sama rahapoliitika euroala kõigile liikmesriikidele ei sobi – ühes servas kasvab Saksamaa SKP rekordtempos, rahaliidu äärealal maadlevad riigid aga majanduslanguse ja võlakriisiga. Intressimäärade tõstmine rekordmadalalt ühelt protsendilt võib anda ebaproportsionaalselt suure löögi Hispaania, Kreeka, Portugali ja Iiri majandusele, suutmata samas Saksamaal kasvavaid inflatsiooniootusi maha rahustada. Kartes, et Euroopa Keskpank on tegemas viga, soovitab Credit Suisse Group AG investoritel Euroopa aktsiatest ja pankadest eemale hoida, vahendas agentuur Bloomberg.

„Kui Euroopa Keskpank jätkab rahapoliitika koomale tõmbamist, kasvab risk, et võlakriis tuleb tagasi,“ ütles riskifondi Fulcrum Asset Management LLP juht Gavyn Davies. „See väljendub selles, et raskustes riikide majanduskasv võtab veelgi hoogu maha ja eelarvematemaatika muutub taas keerulisemaks.“

Kõigi ootuste järgi otsustab Euroopa Keskpank sel neljapäeval euroala intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra tõsta, et ohjeldada euroalal märtsis juba 2,6%-le kerkinud inflatsiooni. Aasta lõpuks prognoosivad agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud euroala intressimäärade tõusu 1,75%-le.

Euroala intressimäär on püsinud 1% peal 2009. aasta maist. Nn Taylori reegli järgi, mis arvutab välja, mis tasemel peaksid intressimäärad antud inflatsiooninäitajate ja kasvuväljavaadete juures olema, vajaksid Hispaania, Portugal, Iirimaa ja Kreeka intressimääraks keskmiselt -4,6%. Saksamaa seevastu +4,5%.

Nagu nendib ABN Amro Bank NV makrouuringute osakonna juht Nick Kounis, on olukord risti vastupidine olukorrale 2005. aastal, mil Euroopa Keskpank samuti intressimäärasid tõstma asus. Siis oli Saksamaa nõrk – majandus kasvas vaid 0,8% aastas, samas kui Iirimaa ja Hispaania SKP kasvas vastavalt 6 ja 3,6% tempos. „Olime maailmas, kus intressimäärad olid äärealade jaoks liiga madalad ja liiga kõrged euroala tuumikriikide jaoks,“ ütles Kounis. „Nüüd on olukord sama, kuid riigid on teised. See on ühtse rahapoliitika probleem.“

Intressitõusuga saadab Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet palli jälle Euroopa valitsuste väravasse, et nad kriisi lahendamiseks rohkem pingutaks ja oma riigi rahanduse korda teeks. Neil on olnud „piisavalt palju aega, et aru saada, et ühtset rahapoliitikat ei saa kujundada kõigi vajaduste järgi,“ ütles Deutsche Banki peaökonomist Thomas Mayer.

Intressimäärade tõus lööb muuhulgas valusalt majapidamiste pihta – näiteks Portugalis on pea kõik uued kinnisvaralaenud väljastatud ujuva intressimääraga, Hispaanias 85%. Iirimaal on olemasolevatest kinnisvaralaenudest 85% ujuva intressimääraga. Lisaks vähenevad reaalsed sissetulekud niigi seoses valitsuste käivitatud säästukavadega, mis tõstavad makse ja kärbivad kulusid. Ka kõige väiksem intressimäära tõus võib olla piisav, et pankrotti põhjustada või laenukraanid kinni keerata. Läinud aastal oli Iiri ja Kreeka pankadel Citigroupi hinnangul hapusid laene enam kui 10% ulatuses laenuportfellist, Hispaania pankadel 6%.