Kreekast on kriisis saanud kõrvalliin

„Eksistentsiaalne oht (euroalale – toim.) seisneb Itaalia ja Hispaania intressimäärade tõusus,“ nendib Münchau.

Et euroala kestma jääks, peaks tänane kriisikohtumine tegema kaks otsust, mis on kõige tähtsamad. Esiteks kahe-kolmekordistama euroala kriisimehhanismi EFSF mahu (muutes vajadusel fondi struktuuri, et kindlustada selle kapitaliseeritus) ning muutma rahakasutuse paindlikumaks, et vajadusel osta võlakirju, rekapitaliseerida panku ja anda ennetavat laenuabi. "Mida suurem ja paindlikum on EFSF, seda rohkem on lootust, et Itaalia ja Hispaania kriisi üle elavad," kirjutab Münchau.

Teiseks vajab Kreeka usutavat abiprogrammi, mis juhul, kui soovitakse vältida Kreeka maksejõuetuks kuulutamist, ei saa ilmselt samuti läbi selleta, et EFSF ostaks Kreeka võlakirju. Laenude tagasimakse tähtaegu peab pikendama ja intressimäärasid alandama. Uue maksu idee Euroopa alakapitaliseeritud pankadele Kreeka abipaketi rahastamiseks hindab Münchau rumalaks.

Münchau ei usu, et ELi liidrid eelpool kirjeldatud sammudeks valmis on. Ja kui ka on, siis tõenäoliselt pole selleks valmis nende riikide parlamendid ega avalik arvamus. Ees ootaksid rasked poliitilised lahingud, mille võitmises ei saa kindel olla. Kui aga ELi liidrite „suur idee“ kriisist väljamurdmiseks pole enamat kui pangamaks, kaotab lubadus teha euro päästmiseks kõik, mis vaja, igasuguse usaldusväärsuse, kirjutab Münchau. See oleks euro lõpu algus.