Pigem ala- kui üleplaneerida

Uudistesse on sattunud etteheited ministeeriumide tegevusele. Meie seda nii dramaatiliselt ei võta. See lihtsalt on objektiivne, investeeringud kipuvad olema eelarves suuremad kui elus.

Põhjus on lihtne, investeeringuid tehakse suuresti välisrahaga. Kui me neid planeerime, et hakata projekte ajama, peame planeerima nad eelarvesse, teades, et kõiki realiseerida ei õnnestu.

Ei ole saladus, et keskkonnaministeeriumi haldusalas on neid hästi palju. Üleplaneerimist on olnud ka haridusministeeriumis, kes ei ole hallanud kõike, ütleme siis, planeeritud tempos. Aga see ei tähenda, et need investeeringud jäävad tegemata. Me oleme eelarve baasseaduses seda kõike arvesse võtnud ja baasseaduse järgi on kõik investeeringud ülekantavad. Nii, et see on selline probleem, mis meid rööpast välja ei löö. Me tahaksime muidugi, et asjad läheksid kiiresti, aga elu on ju selline, et paljud asjad vaidlustatakse ja nii edasi.

Kaitsehangetega on asi sarnane, kuigi ma ei saa eitada, et kaitsehangete puhul on seda tsiviliseerimise vajadust kogu aeg olnud ja seal oleme pidanud etteheiteid ka ise tegema. Aga kui neid tehniliselt võtta, siis jällegi - need vahel võtavad rohkem aega, kui planeeriti, aga selleks, et tegema hakata, on vaja need konkreetsesse aastasse planeerida. Midagi väga dramaatilist ei ole.

Ma üldse ei muretse, et ministeeriumid on oma tulusid alaplaneerinud, pigem ikkagi ala- kui üle planeerida. Seda on keeruline teinekord teha ja see mind väga muretsema ei pane.