Kes postiturul toimuvast võidab?

Eelmisest nädalast jääb pretsedendina ajaloosahvrisse konkurentsiameti eitav otsus Eesti Posti ja Express Posti koondumisele. Konkurentsiamet keelas kahe ettevõtte ühinemise konkurentsi kadumisele viidates, kuigi tegelikult on konkurents kirjakandeturul peaaegu olematu - Express Postile kuulub turust vaid 3-4%, Eesti Postile ülejäänu.

Kes sellest otsusest võitis? Esialgu võivad ju kliendid käsi kokku lüüa - säilib valikuvõimalus või nagu turumajanduses seda nimetatakse: konkurents. Kuid vaadates kartusele, et ühinemine toob teenuse hinnatõusu, peab tõdema, et sellest pole pääsu niikuinii, ka konkurentsi tingimustes.

Seega, kordan juba kõlanud küsimust: kes praegusest olukorrast võidab? Mulle paistab see siit nurgast hoopis mõru maiguga võiduna, sest juba eos polnud hinnatõus välistatav.

Seda aga eelkõige sellepärast, et tegelikult jääb mõlemal ettevõttel mahtude kukkudes tööd vähemaks, mis tähendab vähem tulu teenusekulude katteks. Me kõik teame, mis juhtus masu ajal, kui mahud langesid ja ettevõtted muutusid efektiivsemaks. Seetõttu on mõistetav ka asjaolu, et Eesti Post ja Express Post võimekuse langeva turutingimustes ühendada tahtsid. Piltlikult öeldes oleks selle ülevõtmise tulemusel kadunud ära viirastuslik nähtus, kus tarbija juurde jõuab ühe postiljoni asemel kaks. Kuid just nimelt nende kahe postiljoni palga maksame me lõpuks oma taskust kinni kõikide nende teenustega, mis muudkui kallinevad.