Barroso: komisjonile rohkem võimu, pangamaks ja eurovõlakirjad

Suur osa Barroso kõnest puudutas rahaliidu probleeme. Teema avas Barroso deklaratsiooniga, et "Kreeka on ja jääb euroala riigiks".

Euroopal tuleb näidata, et rahaliidu püsimise jaoks vajalikud otsused suudetakse ära teha, ütles Barroso, mis sisuliselt tähendab rahaliidu kõrvale toimiva majandusliidu loomist.

Siin rõhutas Barroso, et riikide omavaheline koostöö ei ole piisav, et euroala kriisist välja tuua. Vaja on tugevdada Euroopa Komisjoni, mis sisuliselt ongi Euroopa majandusvalitsus.

"Meil on vaja tugevamat komisjoni, et nõuda riikidelt vajalikke samme. Valitsused ise seda läbirääkimistega ei suuda. Komisjon ongi majandusvalitsus – meil ei ole vaja rohkem institutsioone," ütles Barroso.

Ühtlasi kiitis ta Euroopa Parlamenti tõhusa koostöö eest euroala juhtimiseks uute reeglite koostamisel. Täna peaks parlament heaks kiitma nn kuuspaki ehk kuus eelnõu, mis tõhustavad euroalal järelevalvet nii eelarvereeglitest kinnipidamise kui ka makromajandusliku stabiilsuse üle.

Akuutse kriisi tõrjumiseks – tulemüüride loomiseks – on aga esmalt vaja kiiresti ratifitseerida euroala päästefondi EFSF uued volitused, ütles Barroso.

Kui tõhusam koostöö ja distsipliin on tagatud, saab rääkida ka euroala ühistest võlakirjadest. Vastava ettepaneku erinevatest variantidest esitab Euroopa Komisjon juba lähinädalatel. Osad lahendused on võimalikud ELi praeguste aluslepingute raames, teiste jaoks tuleb aluslepinguid muuta.

Nii tuleks Barroso sõnul arutada näiteks otsuste vastuvõtmise korda Euroopa Liidus. Praegune kord, kus otsuse jaoks on vaja kõigi liikmesriikide toetus, tähendab seda, et otsuse blokeerib või tempo dikteerib kõige aeglasem riik.

"Otsuste langetamise korda on vaja muuta," ütles Barroso. "Ühelgi liikmesriigil pole õigust blokeerida teiste edasiliikumist," lisas ta.

Barroso käis europarlamendi ees välja ka finantstehingute maksustamise ettepaneku. Finantskriisis on liikmesriigid panku toetanud 4,6 triljoni euroga.

"Aeg on ühiskonnale midagi tagasi anda," ütles Barroso, lisades, et täna kinnitas komisjon ettepaneku finantsteenuste maksu kehtestamiseks, millest võiks aastas laekuda ca 55 miljardit eurot.

"Meil on vaja eelarveid konsolideerida. Kust see tulu tuleb? Kas maksustame veel kõrgemalt tööd või veel kõrgemalt tarbimist? Ma arvan, et õiglasem on maksustada finantstegevus, mis ei ole maksustatud," ütles Barroso.

Euroopa majanduskasvu väljavaadete parandamiseks kutsus Barroso kõrvaldama ühisturul jätkuvalt püsivaid tõkkeid, rõhutas digitaalse ühisturu loomise vajadust – mis on ka Eesti üks prioriteete – ning kutsus muuhulgas suurendama Euroopa Investeerimispanga kapitalibaasi ja ressursse, et luua rohkem investeerimisvõimalusi ulatuslikesse infrastruktuuriprojektidesse.