„Praegune suhtumine õpetajate töötasusse meenutab suhtumist Nõukogude ajal,“ kirjutab sotsioloog Andrus Saar Õpetajate Lehes. „Õpetajad olid juba tollal tugevalt alamakstud ning sama kordub taasiseseisvunud Eestis.“
Saare sõnul pole see viimaste aastate trend vaid sai alguse kohe Eesti taasiseseisvumisel, vahendas Delfi. "Õigemini, vene ajastu suhtumine lihtsalt jätkus. Õpetajaskonda alaväärtustati (nagu ka kultuuritöötajaid, sotsiaaltöötajaid, medõdesid jt)," jätkas Saar.
Saar rääkis artiklis, et ametiühingud on 20 aasta jooksul küll head tööd teinud, kuid viimase majanduskriisi alates jäi nende tegevus õpetajate palkade tõstmisel jõuetuks.
Seotud lood
Õpetajate palgamure on kadumas võõraste lippude varju, poliitiliselt arusaamatute nõudmiste taha, leidis peaminister Ansip.
Peaminister Andrus Ansipi väitel, et õpetajate palk tõuseb, kui korrastatakse koolivõrk, on üksainus nõrk koht: koolivõrgu korrastamine pole võimalik haldusreformita, arvab Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar.
25. oktoobril korraldab Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) – sisuliselt õpetajate ametiühing – Tallinnas Toompeal riigikogu esisel platsil miitingu, kus korratakse pedagoogide palga alammäärade tõstmise nõudmist.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.