Eesti Gaas palub presidendilt kaitset võrgu müügi vastu

Eesti Gaasi teatel on eelnõu menetlemise käigus selle puudustele tähelepanu juhtinud ja osundanud vajadusele põhjalikult kaaluda pakutud õiguslikke lahendusi nii riigikontroll, välispoliitika instituut, teaduste akadeemia kui ka õiguskantsler. Riigikogu õigus-ja analüüsiosakond on seisukohal, et seaduse eelnõu on vastuolus põhiseadusega, teatas gaasifirma.

Eesti Gaasi kinnitusel on eelnõu autorid ja otseselt huvitatud isikud avalikkust teadlikult eksitanud väitega, et eelnõud on täiendatud ja enam pole tegemist sundvõõrandamisega. Õiguslikust vaatenurgast on sundvõõrandamisega tegemist sõltumata sellest, kas Eesti Gaasi vara võõrandamiseks viiakse läbi sundvõõrandamise menetlus nagu see oli ette nähtud eelnõu algversioonis või sunnitakse ülisuure trahvi ähvardusel Eesti Gaasi võõrandama maagaasi ülekandevõrk, selgitas gaasifirma.

Kuivõrd Eesti Gaasi teatel pole eelnõu kohta tehtud kriitikat arvestatud, pöördusid nad president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta seadus välja kuulutamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega.

Sundvõõrandamine on erakordselt intensiivne omandipõhiõiguse riive, mis peab seetõttu olema proportsionaalne seatud eesmärgiga. Täna vastuvõetud seadust õigustatakse eelnõu autorite poolt vajadusega tagada gaasituru avamine. Põhiseaduse järgi pole taoline sundvõõrandamine kooskõlas, kuna seatud eesmärki saaks saavutada teisi ülekandevõrgu eraldamise mudeleid kasutades, mis oluliselt vähem riivaks Eesti Gaasi omandiõigust, teatas gaasifirma.

Eelnõu autorite põhjendused, miks teisi vähem riivavaid abinõusid ei rakendatud, on Eesti Gaasi kinnitusel otsitud, kuna ei võta arvesse Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kogemust. Austria, Tšehhi, Sloveenia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ungari on gaasituru avanud teist, nn ITO mudelit kasutades ja selle mudeli sobivust on tänaseks positiivselt hinnanud ja kinnitanud ka Euroopa Komisjon.