TÜ rektor: 1990ndatel kinni makstud diplom pole tõeline kõrgharidus

Osal rahvast on usk, nagu oleks 1990ndatel kinni makstud diplom tõeline kõrgharidus, märkis ta Pärnu juhtimiskonverentsil ebaõnnestumistest kõneldes. Samuti võib tema sõnul ebaõnnestumise alla lahterdada suurenenud haridusliku kihistumise, mis prognooside kohaselt jätkub ka tulevikus.

"See pole vaid Eesti fenomen. Rahvusvahelise tendentsina saavad kõrghariduse need lapsed, kelle vanematel on samuti kõrgharidus. Eesti omapära on veel lisaks, et tudengid pärinevad järjest vähematest koolidest," loetles Kalm meie hariduse ohukohti.

Ta tõi välja ka selle, et kõrgharidus on Eestis inimese sissetuleku seisukohalt vähese lisandväärtusega. "Meie kõrgharidus pole eraldiseisev saareke, vaid mõjutatud suurematest trendidest. Globaalselt on kõrgharidus ühe rohkem muutumas massihariduseks. Drastilised kasvud on oodatavad Aasias. Teine oluline trend on, et suur osa haridusest maailmas kolib internetti, eriti teoreetilised ained. Küsida, milliseid erialasid kaugemas tulevikus vajatakse, on tänamatu ülesanne. Ajalugu on näidanud, et tuleviku tööturu vajadusi on väga raske ette ennustada," märkis Kalm.

Ülikooli rektor viitas USA presidendi Franklin D. Roosevelti nõustajate kogule, mis ei osanud 1937. aastal ette näha arvutit, laserit, tuumaenergiat ega antibiootikume. "Ometi muutsid need kõik oluliselt nõudmisi kõrgharidusele," rääkis Kalm hariduse trendide olulisusest.

Samuti tõi ta välja, et paljud keerulised otsused vajavad ka tulevikus langetamist. "Rasked küsimused Eesti kõrghariduse tuleviku seisukohalt on eestikeelse kõrghariduse konkurentsivõime võrreldes inglisekeelsega. Magistri- ja doktoriõpe liigub ilmselt paratamatult üha rohkem inglisekeelseks. Nišierialasid hakatakse tõenäoliselt üha rohkem omandama välismaal," sõnas rektor.

Kalmu sõnul ei teadvustata tihti eestikeelse kõrghariduse säilitamise hinda. "Demograafiliste muutuste tõttu on meil vähem 18aastaseid lähematel aastatel peale tulemas. Kui nüüd kõik neist tuleks ülikooli, siis kes teeb ära kõrgharidust mitte nõudvad tööd? Liiga ranged immigratsioonireeglid võivad osutuda probleemiks. Tahame tuua siia välisüliõpilasi väljastpoolt Euroopa Liitu, aga ei taha neil lubada siin töötamist peale hariduse omandamist," rääkis ta.

Tartu Ülikooli värske rektor tõdes Pärnus juhtimiskonverentsil, et ülikoolid kipuvad olema nende organisatsioonide hulgas, kes armastavad väita, et nad ei ebaõnnestu. Valdkonniti on kindlasti ka ülikoolid ebaõnnestunud, kuid olulisem oleks arutleda ebaõnnestumiste üle kõrghariduses tervikuna, märkis Kalm.

"Tervikuna on Eesti kõrgharidusel läinud väga hästi, eriti arvestades kui väike on meie keeleruum ja rahvas. Meil on ka keskmisest parem võime reformida kõrgharidust, eriti võrdluses saatusekaaslastega endisest idablokist. Siin üldiselt saadakse muutuste vajadusest aru," rääkis ta.

Kalm soovitas rõõmu tunda ka selle üle, et enamik meie kõrgharidusest põhineb teaduslikul käsitlusel, mis ei olegi kõikjal maailmas nii enesestmõistetav.