Valitsus arutas täna meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu jõustumist, mis lükatakse kompromissina edasi 1. aprillini, kui see tuleb uuesti arutusele.
Riik plaanis 1. jaanuarist asendada veeteetasuga kõik merevedusid puudutavad tasud (senised tuletorni-, navigatsiooni ja jäämurdjatasu), mis tooks riigieelarvesse kuni 20 lisamiljonit ehk senisest kaks korda enam.
Reinsalu märkis, et parlamendis on seda teemat arutatud ning kompromissina otsustati see ootamatu maksutõus edasi lükata. "See tuleb veel arutamisele, sest edasilükkamisega väheneb riigieelarve 4 miljoni euro võrra," märkis kaitseminister Urmas Reinsalu täna valitsuse pressikonverentsil.
Reinsalu tutvustas ka valitsuse reservist raha eraldamise otsust veeteede ametile. "Eelnõu põhjal eraldatakse valitsuse reservist veeteede ametile jäämurdeteenuse osutamiseks 2012/2013 jäämurde hooajal 6,2 miljonit eurot," lausus Reinsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev on kirjutanud, et logistikuid paneb muretsema, et seaduse järgi peaksid jäämurdmise kinni maksma ka näiteks suvel Tallinna külastavad kruisiilaevad, mis seda teenust aga ei vaja ega kasuta. Eesti sadamatesse sisenemine kallineks kuni kuus korda ning see on firmadele, näiteks väetisetransiidiga tegelev DBT, juba klientidest ilmajäämisena maksma läinud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu majanduskomisjon otsustas eelnõu muudatustega vähendada oluliselt veeteetasu, lisada soodustusi ja leevendada tasu maksmise korda.
Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ei osanud öelda, kui palju riik kavandatava veeteedetasu muudatustega maksu kogub, kuid märkis, et majandusministeerium peab eelarves arvutused ümber tegema.
Esteve Terminal ASi juhatuse esimees Üllar Raad märkis, et majanduskomisjoni otsus leevendada veeteetasu tõusu on igal juhul positiivne. Kui muudatus oleks vastu võetud niisugusena ja sellises mahus, nagu esialgu plaaniti, hävitaks see konkurentsivõimet ning kahjustaks mainet.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.