Draghi: keskpangal vara veel uueks sekkumiseks

"Euroala majandusaktiivsus peaks aasta jooksul stabiliseeruma ja toibuma, ehkki tagasihoidlikus tempos," ütles Draghi pressikonverentsil, mis järgnes otsusele jätta enim jälgitud baasintressi määr 0,5% tasemel muutmata. "Me leidsime, et vahepeal ei ole toimunud piisavalt muudatusi, mis õigustaks keskpanga poolt juba praegu uusi samme," ütles Draghi.

Draghi kordas, et kõiki arenguid jälgitakse tähelepanelikult ning vajadusel on keskpank valmis sekkuma. Muuhulgas on reservis negatiivsed hoiuseintressid. Keskpank kärpis enim jälgitud baasintressi määra alles läinud kuul.

"Ma siin suitsevat püssi ei näe, mis viitaks lähiajal mingile liikumisele," kommenteeris Royal Bank of Scotland Group Plc strateeg Harvinder Sian kliendikirjas. "Nii kuidas numbrid kujunevad - see saab olema kõige olulisemaks signaaliks nii Euroopa Keskpangale kui turgudele."

Euroopa majandus on juba kuus kvartalit järjest languses ning aprillis lõi töötuse määr euroalal 12,2% tasemel uue rekordi.

Keskpanga uue prognoosi järgi kahaneb euroala SKP tänavu märtsis prognoositud 0,5% asemel 0,6%. Tuleval aastal prognoosib keskpank varasema 1% asemel 1,1% suurust kasvu. Selle aasta inflatsiooniprognoosi kärpis keskpank märtsi 1,6 protsendilt 1,4%-le, jättes tuleva aasta prognoosi 1,3% tasemel muutmata.

Draghi eitas euroalal deflatsiooniriski ning tunnustas selle eest muuhulgas läinud aasta sügisel keskpanga arsenali võetud võlakirjade tugiostuprogrammi (OMT). Seda pole küll veel käivitatud, kuid see on turge oluliselt rahustanud (keskpank lubab piiramatuid tugioste - toim.) ja finantskeskkonda parandanud. Tuleval nädalal tuleb keskpangal programmi kaitsta Saksamaa konstitutsioonikohtus.

"Raske on mitte tunnistada, et OMT on olnud keskpanga rahapoliitikas viimasel ajal kõige edukam hoob," ütles Draghi.

Mis aga püsib, on probleem, et Euroopa pankade laenukanalid on umbes. Draghil ei olnud samas kiiret leevendust raskustes riikide firmadele, mille jaoks laenu saamine pole lihtsamaks läinud. Erinevaid võimalusi kaalutakse, kuid mingeid kiireid lahendusi ei ole.

Draghi lennutas kriitikanooli riikide suunas, mis said Euroopa Komisjonilt defitsiitide kärpimiseks lisaaega. "Sellised pikendused tuleks reserveerida vaid erandjuhtudeks," ütles Draghi. Ning sellised järeleandmised tuleks siduda sellega, et taoline riik kohustub vajalikud struktuursed reformid läbi viima. Teatavasti deklareeris defitsiidi vähendamiseks kaks aastat lisaaega saanud Prantsusmaa president Francois Hollande, et Euroopa Komisjon Prantsusmaale juba reforme ei dikteeri.

"Turu praegusest seisust ei maksa liiga optimistlikuks minna," ütles Draghi. Kui lisaaega saanud riigid ei paranda oma konkurentsivõimet ja paari aasta pärast uuesti lisaaega küsivad (kusjuures defitsiidid on vahepeal veelgi kasvanud), võivad turud väga kurjalt karistada, hoiatas Draghi.