Äripäev rikkus head ajakirjandustava

Äripäeva arvamusartiklis räägib ajakirjanik kohtunike katseajast ja sellele järgnevast kutsesobivuseksamist. Ajakirjanik väidab, et kohtunik Anu Uritamil ei õnnestunud kutsesobivuseksamit läbida, kuid eksamikomisjon ei pea seda avalikkusele põhjendama. Arvamuslugu põhineb Äripäeva 2. oktoobri artiklil. 15. oktoobril muutis Äripäev arvamusloo sõnastust.

Anu Uritam kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik avaldas arvamusloos tema kohta ebaõigeid faktiväiteid (väide, et ta ei ole kohtunikuna läbinud kutsesobivuseksamit). Kaebaja märgib, et kohtunikueksami läbivad kohtunikuks soovijad enne ametisse nimetamist ja seadusest ei tulene, et kohtunikuna töötavad isikud peaksid hakkama tegema uut kutsesobivuseksamit. Kaebaja leiab, et kuna tegemist on tõsise etteheitega, oleks ajaleht pidanud ära kuulama tema seisukoha.

Äripäev vastas Pressinõukogule, et artikli sõnastus võis olla mitmetimõistetav. Leht kasutas sõna „kutsesobivuseksam“ laias kõnekeelses tähenduses. Leht lisas, et ajakirjanik palus kaebajalt mitmetimõistetavuse pärast vabandust,  soovis kaebajaga jõuda kokkuleppele ja tegi ettepaneku muuta artikli sõnastust ja avaldada paberlehes õiendus. Kaebaja ettepanekutega ei nõustunud. Äripäev korrigeeris arvamusloo sõnastuse kujule, mille oli kaebajale välja pakkunud ja märkis veebis, et lugu on uuendatud. 16. oktoobril avaldas leht ka paberväljaandes täpsustuse.

Pressinõukogu otsustas, et Äripäev rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul oli kohtuniku kutsesobivuseksamist kirjutamine ebatäpse info avaldamine.

Autor: 1321-aripaev