Ligi lätlastele: oma raha on tarbetu luksus

Ligi sõnul vajavad väikesed ja vaesemad majandused turgude usaldust kõige rohkem ja Eesti ning teiste riikide kogemus näitab, et euro suudab usaldust suurendada. „Väike valuuta on haavatav, ja isegi kui ta tehakse fikseeritud kursiga veekindlaks, arvavad investorid seda ikka.“ Mõistagi on oluline, et euroalasse viinud hea majanduspoliitika jääks kestma – nõrkadel alustel majandused on haavatavad ka euroalas.

Läti majanduse dünaamika on Eesti omaga sarnane. „Eesti majandus on olnud alates 1996. aastast Euroopa kõige kiirema kasvuga. Buum oli Lätis veelgi võimsam, aga loogiliselt järgnes sellele ka sügavam langus,“ selgitas Ligi. „Eesti ja Läti ühiskonnad tegid ülekuumenemiseks sarnaseid vigu, aga Eestit aitasid püsiva eelarve ülejäägiga loodud puhvrid ja kiirem reageerimine rutem ja valutumalt kriisist väljuda. Mõlemad näited on head õppetunnid väikeste riikide ohtudest ning ma usun, et sarnaseks osutub ka euro kui ühiskonda liitva sümboli mõju.“

Ministri sõnul avaneb Läti majanduse potentsiaal  paremini eurole üleminekul. „Eesti puhul taastus investorite huvi juba meie otsustavuse teadvustamisest ja sellele järgnesid ka investeeringud. Euro positiivset mõju näitas ka riigireitingute paranemine.“

„Läti on olnud edukas euro kasutuselevõtu tingimuste täitmisel ning seda tuleb tunnustada. Samas on tehtud reformid olnud vajalikud sõltumata rahaühikust,“ rääkis Ligi. Minister lisas, et muudele euro kasutuselevõtmise argumentidele lisaks on Lätil võimalik liituda institutsionaalselt palju tugevama euroalaga, kui see oli Eesti liitumise ajal. „Ootame ka Läti rahandusministrit eurogrupi laua taha, et konservatiivse eelarvepoliitika eest kõnelejate hääl oleks tugevam.“