Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisi vahe on liiga suur, ütles Saaremaa viinatootja Altia Eesti ASi tegevdirektor Kristel Mets.
„Vaadates kogu alkoholitarbimist, mis Eesti Vabariigis on, siis enamik etanoolikraadidest juuakse siiski lahjast alkoholist ehk õllest, siidrist ja kokteilijookidest,“ ütles Mets, kelle hinnangul on aktsiiside vahe ebavõrdselt suur. Ta lisas, et maksustama ei peaks toodet selle järgi, mis tootegruppi ta kuulub, vaid etanooli järgi.
Ideaalis võiks Metsa sõnul aktsiisihinnad võrdsustuda, kuid see ei saaks juhtuda kohe. „See peaks kujunema ülemineku vormis,“ märkis ta.
Tänane Äripäev teeb ettepaneku suurendada õlleaktsiisi, et väheneks õlle- ja viinaaktsiisi vahe. Praegu maksavad viinatootjad tunduvalt suuremat aktsiisi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Kadri Põlendik, Kristi Malmberg
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selle asemel, et viinahinda poes õllega võrreldes odavamaks muuta, tuleks otsida meetmeid viinatarbimise vähendamiseks, leidis sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Mullu suvel saatis Liviko juht Janek Kalvi kange alkoholi tootjate nimel rahandusministeeriumisse ettepanekud alkoholiaktsiisi tõstmise eelnõule. Tema üks olulisemaid ettepanekuid oli võrdsustada alkoholi aktsiisimäär õlles ja kanges alkoholis.
Sama koguse alkoholi erinevalt maksustamine on õlle- ja viinatootjad karvupidi kokku ajanud. Seni on lobitöös edukamad olnud õlletootjad.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ta ei mõista praegu uksest ja aknast sisse pressivat alkoholitootjate lobi.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.