Dombrovskis Tallinnas: kärbetele pole alternatiivi

Dombrovskis osales paneeldiskussioonis teemal „Kas kärpeid tuleb jätkata või on lahendus milleski muus? Kuidas Euroopa majandus uuesti kasvule saada.“

Läti on Euroopas kõige rängema kärpekuuri läbi teinud riik ent nüüd on majandus Euroopas kiireimal kasvul. Dombrovskis juhtis tähelepanu, et kümme aastat tagasi oli kärpe- ja reformikuuril Saksamaa, viis aastat tagasi Balti riigid, nüüd Lõuna-Euroopa.  Majanduskeskkond muutub pidevalt ning „Euroopa nõrga mehe“ tiitel ei ole püsivalt ühegi riigi hoida. Juba tuleval nädalal loodab Läti saada Euroopa Komisjonilt ja Euroopa keskpangalt kinnitust, et on küps euroga liituma ning samuti on oodata kutset maailma arenenud riikide organisatsiooni OECD liikmeks.

Kärbetest ei pääse, kui finantsturud muud võimalust ei jäta. Kuid on selge, et peatähtis on siiski konkurentsivõime, nii riigi kui Euroopa tasandil, rääkis Dombrovskis. Hõbekuuli siin ei ole, kuid Euroopa saaks oma konkurentsivõimet tõsta nii siseturgu edasi arendades kui jätkates reas riikides tööturu liberaliseerimist. Oluline on kinni pidada euroalal kokku lepitud ühiselu reeglitest, eelarvedistsipliinist.

Portugali endine rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos tunnistas paneelis, et sõna kärped talle ei meeldi, pigem võiks tõesti rõhutada eelarvedistsipliini vajadust. Samas ei nõustunud ta Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese tõlgendusega, et euroala kriisi peamine põhjus oligi just taolise distsipliini eiramises. „See lähenemine on liiga lihtsustav,“ ütles ta.

Dos Santos otsis kriisi juuri pigem rahaliidu kipakast ülesehitusest, nentides, et euroala vajaks tugeva rahapoliitika kõrvale ka tugevat fiskaalliitu, nii oma eelarvet kui ühiseid võlakirju. Taoline fiskaalliit jäi euro esimesel kümnendil loomata. Siis korraga turud ärkasid ja märkasid, et ELil pole instrumente kriisi tõrjumiseks. „Maastrichtis kokku lepitu tuleb lõpule viia,“ ütles ta, mööndes, et riskide jagamine tähendab ka ühist otsustamist. Nii et ees on suured muutused.

Petersoni Rahvusvahelise Majanduse instituudi teaduri Anders Aslundi jaoks külvas euroala tormi seemned aga hoopis omaaegne Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, kes euroala reeglid sätestanud stabiilsuse ja kasvupaketi rumalaks tituleeris. Sealt läks distsipliin käest. Nüüd naaseb rahaliit oma juurte juurde.  Aslundi hinnangul vajab Euroopa Komisjon distsipliini jõustamiseks suuremaid volitusi ning ilmselt ei pääse osad riigid – sealhulgas Kreeka, Portugal ja võib-olla ka Itaalia – võlgade osalisest mahakandmisest.

Ühtseid võlakirju Aslund erinevalt Portugali endisest rahandusministrist heaks ei kiida. Küll aga toetab ta Euroopa Keskpanga samme usalduse taastamiseks rahaliidu püsimise suhtes, sealhulgas tugioste võlakirjaturul. Sisuliselt on ka viimane võlgade laiali jagamine „tagaukse kaudu“.

Dos Santos jäi kindlaks, et kriisilahenduses peab olema ka Euroopa tasand.  „Kui lahendusest puudub Euroopa komponent, tuleb riikidel üle elada rängem kohanemine,“ ütles ta, viidates sellele, et turud jäid Iirimaa, Portugali, Hispaania ja Itaalia kärbete ja reformide suhtes üsna ükskõikseks. Kui aga Euroopa Keskpank oma sõna ütles või Euroopa pangandusliit teemaks tõusis, reageerisid turud järsult ja positiivselt. „Meil tuleb kohanemine ära teha riigi tasandil, kuid meil on vaja ka Euroopa lahendusi,“ ütles ta.

Itaalia parlamendi liige Federica Mogherini nentis samuti, et üksi rahvusriigi tasandil tehtust ei pruugi piisata ja oluline on jätkata poliitilist integratsiooni. Vastasel juhul võib inimestel jääda mulje, et poliitika on võimetu. „Demokraatlik süsteem võib nii kokku kukkuda, kui me edasi ELi tasemele ei liigu,“ hoiatas ta.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et võimalikes euroala abipakettides osalemine Lätit eurost eemale ei peleta. „See on osa kogupaketist,“ ütles ta. Küll jäi ta aga skeptiliseks üleskutsete peale fiskaalliidust ja „rohkemast Euroopast“. Üheltpoolt näitas ELis taolise poliitilise huvi puudust järgmiseks seitsmeks aastaks kinnitatud ELi eelarve, mis esimest korda kahanes. Väiksema eelarvega rohkem Euroopat ei saa, väitis Dombrovskis. Teisalt on tema sõnul raske ette kujutada, et rahvusparlamendid oleksid valmis loovutama oma otsustusõigust riigi eelarve üle, mida fiskaalliidu loomine eeldaks. „Siis ei räägiks me enam riigipõhistest soovitustest vaid juba riigipõhistest ettekirjutustest. See on poliitiliselt keeruline,“ ütles Läti peaminister.