Rõivas: vanemahüvitist me kindlasti ei kärbi

Euroopa Komisjon analüüsis muuhulgas sotsiaalhüvitiste süsteeme ning leidis, et lastehoiuteenuse parandamiseks võiks perepoliitika valdkonda parandada eelarvet muutmata. Komisjon pakkus, et seda võiks teha eelarvet mõjutamata, suunates osa vanemahüvitisteks suunata lastehoiuteenuste toetamisele.

Rõivas märkis, et kindlasti ei ole see täpne tõlgendus, et vanemahüvitist peab millegagi asendama. Tema sõnul on pärast perepoliitika dokumentide väljatöötamist ilmnenu peegeldunud ka Euroopa Komisjonis - vanemahüvitise järgselt on suureks probleemiks noortele ebakindlus, kas lastehoid on ikkagi tagatud. Rõivas rääkis, et näiteks Tallinna linnas ootavad pered lasteaiajärjekorras, mõnikord lausa nii kaua, et laps jõuab enne kooli minna, ning see vähendab pereliikmete võimalust tööl käia kui ka kindlustunnet lapsi ilmale tuua või perelisa planeerida.

Rõivas kinnitas, et lastehoiuteenust vanemahüvitise arvelt toetama ei hakata. „Vanemahüvitis ja lastehoid ei ole omavahel konkureerivad, pigem üks täiendab teist,“ kinnitas Rõivas. Ta rääkis, et Eestis väga hästi tööle läinud ja edukaks osutunud vanemahüvitise süsteemi hinnatakse ka Euroopas. Küll aga nentis ta, et lastehoiu teenus on üle Eesti ebaühtlane - osa omavalitsusi tuleb sellega edukalt toime, teistes on probleeme.

„Vanemahüvitis on väga oluline perepoliitiline meede, erinevalt väga paljudest Euroopa riikidest on võrreldes vanemahüvitise eelse ajaga Eestis sündide arv märgatavalt tõusnud ja iive paranenud. Kindlasti ei kavatse me seda kuidagi kärpida,“ ütles Rõivas. Ta tunnistas, et lastehoiu teenus, mis on peamiselt omavalitsuste osutatav teenus, ei ole üle-eestiliselt ühtlaselt tagatud, ent kohalike omavalitsuste toetamiseks on plaan olemas, kasutada sealhulgas ka Euroopa Liidu vahendeid, et lastele hoiuteenused tagatud oleksid.

Euroopa Komisjon märkis ka, et kohalike omavalitsuste rahalised vahendid ei vasta kohustustele ning komisjoni hinnangul on alles vähe ära tehtud. Rõivas märkis, et kui võtta ainuüksi sotsiaalvaldkond, on mitme teenuse osas plaanid, näiteks omaste hoolduse toetamine. Ta rõhutas, et teenused, mida omavalitsustel aidatakse osutada, on väga palju ning eeskätt on probleem selles, et need teenused ei ole üle Eestiliselt ühtlaselt osutatud. „Samas muidugi ei saa öelda, et siin sõltuks kõik ainult omavalitsuse suurusest, tihti on nii, et mõnes väiksemas linnas tullakse teenuste osutamisega märksa paremini toime kui suuremates linnades,“ märkis Rõivas.