EL mõistis hukka Ukraina-vastase agressiooni

"Venemaa tegevused suveräänse Ukraina suunal on vastuolus ÜRO põhikirjaga ning ohuks Euroopa rahule ja julgeolekule," sõnasid Euroopa Liidu (EL) välisministrid.

ELi välisministrid kutsusid Venemaad üles koheselt taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele. "Venemaa peab samuti nõustuma viivitamatult Ukrainaga konsultatsioone pidama vastavalt 1997. aastal sõlmitud kahepoolsele koostöö- ja partnerluskokkuleppele," ütles Eesti välisminister Urmas Paet.

ELi välisministrid peavad oluliseks ka OSCE vaatlusmissiooni saatmist Ukrainasse.

Paeti sõnul otsustas EL Venemaa sissetungi jätkumisel peatada läbirääkimised Venemaaga viisaküsimustes ning uue raamlepingu osas. "Kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist ning rünnakuid suveräänse riigi vastu, võtab Euroopa Liit kasutusele edasised meetmed," otsustasid ELi välisministrid.

Eesti välisminister rõhutas, et kõige tähtsam on leida kriisile poliitiline lahendus, austades Ukraina territoriaalset terviklikkust. Euroopa Liit on valmis vahendama läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda rahumeelse lahenduseni. "Eesti on korduvalt väljendanud vajadust saata Krimmi rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejad," märkis Paet.

Ukraina abistamine ja majandusliku kokkukukkumise vältimine on Euroopa Liidule väga oluline. "Kuid selle eelduseks on kiired ja tegelikud reformid Ukrainas, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale," ütles Eesti välisminister.

Assotsiatsioonileping valmisolekusPaet tunnustas ka praeguse Ukraina valitsuse tegevust olukorra stabiliseerimiseks riigis ning valmisolekut edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Liiduga. "Vastutusvõimeline valitsus Ukrainas on eelduseks, et riigile saaks näiteks Euroopa Liidu, IMF-i ja teiste struktuuride kaudu rahalist abi osutada," lausus ütles Paet. Samuti on Paeti kinnitusel EL-Ukraina assotsiatsioonileping jätkuvalt allakirjutamiseks valmis. "Oleme selle peatse sõlmimise poolt ning leiame, et see oleks Ukrainale tulevikkuvaatavalt kasulik. Samas ei ole see leping ELi-Ukraina suhete lõppeesmärk,“ märkis välisminister Paet.

Paet rõhutas ka, et maisse plaanitud Ukraina presidendivalimised peavad olema vabad, demokraatlikud ja läbipaistvad. ,"Samuti peab olema tagatud rahvusvaheliste valimisvaatlejate ligipääs," lisas ta.

Baltikumi kaitseministrid sama meeltEesti kaitseministeeriumi teatel mõistsid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid samuti Venemaa invasiooni Ukrainas hukka.

Eesti kaitseministri Urmas Reinsalu sõnul mõistsid kolme riigi kaitseministrid ühiselt hukka Venemaa poolt Ukraina territooriumi suhtes toime pandud invasiooni ja okupatsiooni.

"Praeguses olukorras on oluline, et Balti riigid julgeoleku vallas konsulteeriksid ja teeksid tihedat koostööd," ütles Reinsalu.

Reinsalu, Läti kaitseminister Raimonds Vejonis ja Leedu kaitseminister Juozas Olekas pidasid täna telefonikonverentsi, kus arutasid sündmuseid Ukrainas ja omavahelise infovahetuse tihendamist. Telefonikõnes peeti vajalikuks täiendavat koordinatsiooni ja infovahetust Balti riikide kaitsevägede peastaapide vahel.

Vestluse juures osalesid ka Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad.