Valga lammutab sada kortermaja

Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul annab Valga plaan head eeskuju teistele Eesti piirkondadele, mis kubisevad lagunenud hoonetest.

"Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks.Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid," märkis ta pressiteates.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsenetagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb.

"Tegemist on aga nõiaringiga - taolises piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest," nentis ta.

Mardi toetab hiljutises majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uuringus ühe lahendusena välja pakutud võimalust taolistes majades asuvate erastatud korterite sundvõõrandamiseks. "See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada, täpselt nagu Valga linn seda teha plaanib. Tühjad räämas ahervared tuleb lammutada," kinnitas ta.

Pealinnas on Mardi sõnul probleemseim piirkond Põhja-Tallinnas asuvad nn Kopli liinid, mille järjekordne investoriotsing liiva jooksis. "Tegemist on ju äärmiselt atraktiivse maa-alaga, kuhu annaks luua korraliku elamuala, rannapromenaadist kõnelemata. Paraku on see praegu täis kõdunenud, poolpõlenud elamute jäänuseid, kus pesitsevad asotsiaalid. Täielik pealinna häbiplekk," nentis Mardi.

Hiljutise MKMi uuringu kohaselt on Valgamaal probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras. Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

Korteriühistute liit asutati 17. aprillil 1996. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub liitu rohkem kui 1400 korteriühistut.