Pankadel riigist enam infot, aga keegi ei kurda

1000euroste arvete deklareerimise kohustuse artiklid panid lugejaid kaasa mõtlema ja kommenteerima. Toome valiku kahele artiklile kirjutatud mõtetest.

1. Kersti Kracht kirjutas täna, millised on uue korra riskid.

- Kuna niikuinii nuhitakse jumal teab mitme asutuse ja organisatsiooni ning häkkerite poolt, võiks asja lihtsustada ja töökohtadel üles seada kaamerad otseühendusega maksuametisse ja kaposse. Tahavad infot, eks vaadaku.

- Pankadel on ettevõtete kohta kordades rohkem infot - see ei häiri kedagi. Kuid kui riik soovib andmebaasi ehitada, siis on ving lahti.

- Aga siin me jõuamegi asja tuumani, mis on erasektori ja riigisektori vahe. Mis juhtuks ühe pangaga, kui tuleks välja, et taoline lekitamine on aset leidnud? Selline pank võiks homne päev uksed kinni panna ja sellega ei saa erasektor riskida. Mis aga juhtuks ametnikuga, kes maksuametist sellist infot lekitaks? Heal juhul noomitakse ja ongi kõik! Panka saad veel vahetada, aga maksuametit mitte.

- Pankadel ei ole õigust firmat kontrolli alla võtta, arveid kontrollima hakata ja hindu näha. Siin on ikka suur vahe. See ei ole enam demokraatlikule riigile kohane, mis toimub.

2. Majandustarkvara tootja Excellent Business Solutions Eesti teatas, et tehingutest aruandmise kord eriti lisatööd ei too.

- Tarkvarafirma üritab oma toodet müüa selgitades, et elu nende programmiga on lill. Võib olla nii ongi. Aga kindlasti pole see lill neil, kes seda kallist vara ei kasuta, vaid exceliga paremal juhul toime tulevad. Neid aga on enamik.

- Tore jutt, aga puudutab ainult ühte kildu kogu tööprotsessist ehk aruande koostamist. Hetkel pole üheselt selge isegi andmete esitamise metoodika, rääkimata siis veel ettevõttesisestest protsessidest.