Amet: Raasiku õnnetus polnud rongi ega rongijuhi süü

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) eesmärk oli veenduda, kas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on korraldanud ohutult raudteeliiklust ning taganud raudteeinfrastruktuuri korrashoiu ja nõuetele vastavuse, samuti tuvastada, kas raudteeveoettevõtja on täitnud raudteeveeremi ekspluateerimise nõudeid.

Menetluse käigus kogutud tõendite alusel saab öelda, et rongijuht täitis kõiki raudteeliikluses kehtivaid nõudeid korrektselt nii enne kui ka pärast õnnetust.Rongijuht juhtis ülesõidukohale lähenemisel rongi lubatud liiklemiskiirusega 115 km/h. Reisirongidele kehtestatud maksimaalne liiklemiskiirus õnnetusjuhtumi piirkonnas on 120 km/h. Ülesõidukohale lähenedes andis rongijuht rongi hoiatuse helisignaali kolmel korral. Raudteeveeremis rakendusid vahetult pärast kokkupõrget hädapidurisüsteem, mis võimaldas rongil peatuda lühima võimaliku teekonnaga, märkis TJA pressiteates

Lisaks tuvastati, et õnnetuse hetkel töötas Raasiku raudteeülesõidukohas automaatfoorisignalisatsioon ning ülesõidukoht oli varustatud reeglipäraste liikluskorraldusvahenditega.

Menetluses selgunud asjaoludele tuginedes saab kinnitada järgmist:

1. Raasiku jaamas 16.04.2014 toimunud raudteeõnnetus ei olnud tingitud liiklusjuhtimisseadmete nõuetele mittevastavusest või nende seadmete käitusnõuete rikkumisest.

2. Tallinna-Tapa piirkonna rongidispetšeri tegevus rongiliikluse korraldamisel vastas nõuetele, seega ei põhjustanud õnnetust rongiliikluse ebaõige korraldamine.

3. Eesti Liinirongid ASi raudteeveerem oli tehniliselt korras, nõuetekohaselt hooldatud ning komplekteeritud. Veeremi turvaseadmete seisukord vastas nõuetele.

4. Veeremit juhtinud isik täitis kõiki raudteeliikluse nõudeid.